Tsirkust ja leiba!

Posted: mai 16, 2008 in Uncategorized
Ise ka ei usu. Aga no pean ära rääkima.
Otsustasin hommikul ajaülejäägi tõttu minna sellesse VIP kaltsukasse Tallinna mnt’l. Plika oli läbi häda lõpuks kärus magama jäänud ja jätsin ta akna taha, käies ise närviliselt iga kolmekümne sekundi tagant vaatamas, kas ikka magab.
Imelikul kombel ei olnud seekord üldse korralikke lastekaid Mirithi suuruses, mille pärast ma seda poodi väga armastan. Ja Melianile polnud nagu midagi vaja, kuigi armsaid asju oli küll ja veel. Leidsin aga endale ühe pluusi, mida tahtsin proovida ja kui juba minek, siis teise veel. Ütlesin tädile, et toon käru sisse. Too noogutas kaasa, et jah, muidugi ja tuli uksele passima. Appi ta loomulikult ei tulnud ja nii ma puhkides kuidagi selle käru siiski poodi sain. Tädike aga uksel vastu: “Ei, nii suure käruga ma küll ei taha, et Sa siia tuled.” Vaatasin teda lolli näoga. Milleks see tsirkus nüüd? “Mine õue tagasi.” Läksingi siis. Küsisin siis üle ukse, et kas asju kinni saab panna, et hiljem proovima tulla? “Muidugi, muidugi,” oli tädikene jälle lahkus ise. Korjasin omad asjad saali pealt kokku ja viisin talle letti, teatades, et peaksin nii kahe-kahepoole tunni pärast tulema.
“Aga too laps mulle siis akna alla ja proovi praegu?”
“Ei, ma ei saa, ta ärkas üles juba”
“No las ärkas”
“Ei, ta hakkab kärus karjuma”
“No aga las karjub natuke, kaua Sul ikka läheb”
“Ee….Ee….Eee…Ei, ma parem tuleks hiljem”
“No hea küll siis, aga tunni aja pärast oled tagasi”
“Ei, ma tunniga kahjuks ei jõua, nii ka…”
“Siis ma viin asjad müüki tagasi. Uus kaup, mina neid kinni ei hoia.”
“Eeee…Hästi, aitäh”

Olin tulivihane. Aga tegelikult tahtsin hirmsasti seda pluusi proovida. Ja kuna sõbranna, kellega kokku sain, kah nagunii sinna poodi tahtis minna, olime kahe tunni pärast nagu mikid tagasi, Melian turvahällis. Kui sisse astusin, nägin läbi kilekoti, et vist see viimane naine ostis mu pluusi ära. Käisin küll veidi saalis ringi, aga ei leidnud seda. Pöördusin müüja poole küsima ja see pistis võidukalt: “Jah, ära osteti, ma ju ütlesin.”
Okei. Proovisin moepärast teist pluusi kah, aga teadsin juba ette, et seda ei osta. Seejärel sebis sõbranna veidi ringi. Melian oli unine ja seetõttu vingus aegaajalt, kui turvahälli kiigutamise järgi jätsin. Müüja kommenteeris oma sõbrannale mingit udust juttu teemal väikesed lapsed peletavad kliente (vahemärkus – kedagi peale meie ja nende poes polnud). Vihastasin ja läksin teise ruumi sõbrannale kaebama. See siunas kah müüjat ja mu tuju paranes.
Sõbranna läks riideid proovima. Poodi sisenes veel üks müüja tuttav oma varsti aastaseks saava lapsega. Hirmus õnnelik müüja haaras põnni kohe oma sülle, et ema saaks riideid vaadata. Laps otsustas selle peale veidi protesteerida ja tädike kiitis: “Tubli, näitad, et oskad häält teha”.
Siis mul viskas silme eest mustaks, ausõna.

Mina teen sellele poele nüüd boikoti. Sest see müüja on seal kogu aeg, ma tean. Ja no on head riided küll, aga igal asjal on piir. See tsirkus läks üle piiri minu jaoks.

***

Aga me käisime täna Evvuga koolis. Jube vahva oli. Kõik õpetajad olid beebsust nii sillas ja üks isegi ei teadnud, et mul teine laps. Kiitis. Hästi tore oli kõiki näha, eriti matemaatikaõpetajat, siinkohal tervitused talle! Kahjuks seda õpetajat ei saanudki kätte, kelle pärast läksin, tuleb vist uuele katsele minna. Mh.

Ühel hetkel ma jõuan lasteaiapeoni kah, ausalt. Vägev oli. Natuke kurb kah mõnel hetkel. Mulle kingitud koogi pistis Mirith hirmus kähku pintslisse muidugi 😀 Aga sellest kõigest juba siis, kui pildid kah arvutisse tõmban.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s