Pikad Lastekaitsepäevad

Posted: juuni 3, 2008 in Uncategorized

Meie selleeaastane Lastekaitsepäev algas juba laupäeval. Nimelt toimus Kuursaalis üritus, kuhu meid kutsuti. Läksimegi. See oli esimene metsikult soe päev, lausa uskumatu. Võtsin Meliani linaga ning Mirith tahtis oma Tennut (nimevahetuse läbi teinud Moonika, kuid siiski veel tütarlaps) samuti kaasa. Kuna Tennu pea on täissoditud, ei meeldi mulle eriti, kui ta niisama kaasas on. Aretasingi siis ühest oma sallist Mirithile nuku puusalkandmise lina. Nii oli ka Tennu pea kapuutsiga kindlalt varjatud. Mirith oli väga uhke ja kui me linna läksime, siis kõik inimesed sõna otseses mõttes jõllitasid meid 😀 Palju kostus ka kommentaare, et oi kui armas ja vaadake neid.

Laupäevahommik algas kohutavalt. Linnas nägime aga Ansat pere ja sõpradega ning jalutasime koos randa.
Kuursaalis rääkis lastega juttu Lotte ja kappas ringi palju tantsijaid. Seal oli ka Legonurk ja Liumägi, mis Mirithi jäägitult võlusid. Vaesel Melianil hakkas aga päikese käes palav ja nii käisime rohkem sees. Esimest korda elus jätsin Mirithi nii üksinda ja tundsin end väga imelikult. Aga ka Uku ja Oliver olid sealsamas ja lootsin, et ta neist ikka eemale ei lähe. Ise istusime hiljem varjus, teised emmed sõid ja parandasid pead 😛 Kuna tundsin, et Melianil oli halb olla, läksime siiski varsti ära. Mirith pidi kah natuke magama. Õhtul pidime veel koos Ukuga mängima minema, aga see jäi kahjuks ära. Seega jalutasime veidi niisama ringi ja läksime poodi. Poes kohtasime hoopiski Mirithi onu, kes kutsus meid nende aeda väiksele grillpeole. Seal olime veidi niisama ja Mirith tahtis siis vanaisaga minna randa lohet lennutama. Soovitasin neil ka õekese kaasa võtta, kuna too tahtis magada. Pärast tuli muidugi välja, et selle asemel oli ta pool teed väikestviisi skandaali teinud ja lõpuks siiski vanaema süles uinunud.

Olin ligi kaks tundi ilma mõlema lapseta. Ja ilma midagi tegemata. Ajasin vanade sõpradega juttu. Veider oli. Avastasin end pidevalt ehmumast ja lapsi otsimast. Aga samas oli see aeg ka väga lõõgastav ja tore.

Pühapäeval suundusime Kaubamajaka üritusele. Ja selles ausalt öeldes pettusin. Paljuski läksime sinna Andrus Kivirähu pärast, kes autogramme jagas. Kodus aga ei õnnestunud mul raamatukastidest meie Limpat ja Lottet kätte saada. Mis oli muidugi minu süü. Aga see tegi meele veidi mõruks. Küll aga sai Mirith temaga väga hästi läbi, rääkisid pikalt juttu, ma ei tea isegi mida. Mulle räägiti pärast vaid seda, et tema olla onult Limpa raamatut küsinud, aga onul polnud. Peaasi, et onu ei mõtle, et emme lapse raamatut norima saatis. Meil on Limpa olemas, ausõna! Siis oli seal veel kõva häälega politseiauto, mis Mirithile täitsa meeldis, aga kuna sireen ehmatas Meliani üles, ei saanud seal kaua olla. Ja kommisadu, mis ilmselgelt lastele peale läks. Aga ülejäänud oli nagu…Polnudki.

Suundusime siis Uku ja tema emmega hoopis Lindexi aledele shoppama. Tegelikult täitsa kogemata. Mina leidsin Mirithile seeliku, millest meil veidi puudus sel suvel ja kuna mul on kiiks, et kui ühele ostan, pean ka teisele ostma, leidsin ka Melianile püksid. Need olid mõlemad 70% alla, jeppikajee! Brita vaatas (ilmselgelt) poisteriided ja sealt leidsin veel ühe imearmsa oranži-pruuni triibulise pealuuga (sööge mind nüüd!) pluusi. Uku sai samasuguse rohelise. See oli kallimate killast, ainult 50% alla hinnatud 😛 Aga imearmas. Ausalt.

Käisime läbi ka toidupoest ja nende kodust ning suundusime siis randa piknikule. Seal nägime veel ühte klubikat, kelle pojakest mu ema hoiab ja loomulikult suutsin ta nime ema teise “hoiulapsega” segi ajada. Oh mind ja mu vana peakest.
Piknik aga vist üle tunnikese ei kestnud, sest rannas oli tekkinud tohutu tuul ja täitsa külm hakkas. Melian näitas kah esimest korda iseloomu ja nõudis süles magama kussutamist. Tal on nimelt see imelik asi, et toas uinub küll ise, aga õues nõuab rappumist. Peale seda läksime vaatsime uue Sunseti kohviku üle, käisime seal piimal. Tjah, lapsed ju, eks ole. Tänud Britale, kes meid sinna viis!

Seejärel jalutuskäik koju ja tavalised õhtused protseduurid. Kõigepealt pisi vanni ja siis Mirith. Vaene tüdruk oli ju taas magamata ja vajus väga kiirelt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s