Asjamaania ja beebide tagantkihutamine

Posted: juuni 5, 2008 in Uncategorized

Viimased päevad on möödunud tüüpilisuse tähe all. Jalutuskäigud, toidupood, lasteaed, mänguväljakud. Eilne päev möödus aga asjade all. Kuidas? Nimelt suutsin ma ära unustada, et Mirith vanaema endise hoolealuse sünnipäevale on kutsutud ja leppisin lausa mänguväljakukohtingugi kokku, peale lasteaeda. See aga jäi ära, toimetasin Iti sünnipäevale. Ja avastasin end suurest mustast august – mis ma nüüd selle ajaga peale hakkan? Jalutasin veidi linnas ringi ja suundusin Seppälässe, kus kuuldavasti olid aled. Ja missugused! Asjad, mis olid 70% alla hinnatud, olid veelkord 70% alla hinnatud. Seetõttu sain Mirithile (ette ära, suured) 5.- ja 10.- kindad ja mütsi (heleroosad pealuud peal, muideks!), 20.-ga Hello Kitty sukapüksid jne. Suures vaimustuses läksin ka Kaubamajaka omasse, ka sealt sain ühtteist. Mm.
Huvitav, ma küll pole selle ajastu laps, kes mäletaks, kuidas poes midagi saada polnud ja ei peaks nende sooduspakkumiste vastu jubedat huvi tundma, aga näe…Aastatega on mul vähemalt kaine meel tekkinud. Vanasti ostsin raha olemasolul kõike, mis huvi pakkus. Nüüd olen võrdlemisi kriitiline ja minimalistlikumaks muutunud. Ostan vaid asju, mida siiski vaja või mis ka kindlasti kasutust leiavad. Kui kahtlen, jätan pigem ostmata. Aga samas olen hamster – st odavalt saadud riideid võin lastele mitme suuruse võrra ette varuda. Nii tavapoest kui kaltsukast ostetuid. Aga olen avastanud, et see on kohati hea komme – kasvõi see suvi. Kui mul poleks olnud neid riideid Mirithile olemas, osad eelmisest suvest ja teised ootamas, ma ei taha mõeldagi, mis saanud oleks. Ja no ei võta nad seal kastis seistes riidekapis nii palju ruumi, et kuidagi jubedasti ette jääksid mulle. Selle sama hamstriharjumuse tõttu võin öelda, et Melianile on pea kõik esimese eluaasta riided kohe kindlasti olemas, kui, siis jääb puudu mõnest üksikust suuremast asjast, nagu talveriided, kuna ei oska ju täpselt suurust ette arvestada. Kirikust ühe komplekti saime, aga mul vastupidiselt vanaemale on tunne, et see saab tuleval talvel siiski suur olema. Ta kartis, et hoopis väike.

Käisime täna Melianiga tema vanavanaemal külas. Mulle nii meeldib see, kuidas ta alati siiralt vaimustuses on Melianist ja tema uutest tegemistest. Eks me ju ei kohti nii tihti, kui võiks, kuigi elame pea kõrvalmajades. Sattusime ka taaskord diskussiooni teemal beebid ja nende areng. Rääkisin, et Melian ei keera veel, aga mulle ei valmista see mingit muret. Ta nõustus minuga. Sellest teemast ajendatuna hakkasin mõtlema taaskord…Ja läksin päris närvi.
Mind ajavad alati närvi asjad, mida ma ei mõista. Näiteks need Bumbo toolid ja käimistoolid. Miks? Okei, kui laps on poolteist ja ei kõnni ning arst soovitab. Aga enamasti topitakse sinna ju väiksed seitsmekuused beebid. Miks? Mida see mulle annab, et minu laps hakkab varem keerama kui naabrinaise oma? Mida see mulle annab, et mu laps juba kuuselt naeratab ja jutustab? No vot, minu oma hakkas seda kahekuuselt tegema. Üldse ei tunne end kehvema emana, kas peaksin? Ma pole sellest beebide võrdlusest ja tohutust tagasundimisest kunagi aru saanud. Ka Mirithi ajal ei saanud. Aga siis ma ka ei teadnud sellest midagi ja hoidsin suu kinni. Lisaks ju läks meil kogu füüsiline tegevus puusade pärast aeglasemalt. Mõtlesin ikka endamisi, kas pean häbenema või end kehvemini tundma.
Minu jaoks on ka väga jabur väita, et oi, mu beebi hirmsasti tahab seal Bumbos istuda või käimistoolis jalutada. Minu arust ei oska nii vana laps sellist asja tahta. Laps tahab tähelepanu. Äkki on see Bumbo ikka selleks vajalik, et emme saaks samal ajal arvutis istuda? Minul näiteks lamamistool puhtalt seda otstarvet täidab. Et emme saaks süüa, et emme saaks blogisse kirjutada, et emme saaks pessu minna. Siis on laps lamamistoolis. Kui EMMEL ON VAJA. Mina küll ei leia, et ta seal hirmsasti olla tahab. Ta on täpselt sama õnnelik minuga võrevoodi võrede vahelt jutustades.
Ja teps mitte ma ei usu, et kui minu laps hakkab alles aastaselt kõndima, võrreldes Sinu omaga, kes hakkas juba kaheksakuuselt, et tal siis tulevikus halvem elu on.
Küll aga arvan ma, et selle beebide sundimisega pannaksegi algus “Noorus on hukas” teooriale. Kui Sa ise muudkui nõuad oma pisilt, et ta hakkaks kõige varem naeratama, roomama, kõndima, rääkima…Siis viid teda kolmeaastaselt lasteaiast otse karate trenni, laulma, tantsima, nädalavahetustel ujumistrenni…Riietusest (minu “lemmikud” on ikka võrkdekolteega pluusid suuruses 92) me ei hakka siinkohal rääkimagi.
Aga mis õigusega me siis, pärast sellist tohutult tagantkihutamist, üldse imestame, kui kümneaastane jääb suitsetamisega vahele ning neljateistaastane pisarsilmil palub raha tüdruksõbra abordi jaoks? Ah?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s