Vihmaveelombid

Posted: juuni 20, 2008 in Uncategorized

Hakates sättima end lasteaedaminekuks, juhtusin aknast välja vaatama. Oo õudust. Väljas oli torm. Kiirkorras sai Memme siia palutud, Meliani valvama. Õnneks ta sai tulla, tänud talle. Ise kebisin vihma trotsides bussile.

Veider oli Mirithi kapi sisu lihtsalt kotti lüüa, öelda “Head puhkamist” ka lauluõpetajale ning ära tulla. Niisiis, üle kuu aja me enam seda maja ei külasta. Puhkus. Hommikuti saab kaua magada, päeval rannas peesitada ja õhtuti mänguväljakutel turnida. Mm.

Koju tulles oli vihmasadu minimaalseks vähenenud ja lasin Mirithil lompides hüpata. Ei ole midagi ehtsamat kui lapse rõõm selle üle, et ta näeb ühte suuuurt lompi. Oh ja ah ja jeei kostus iga nurga peal. Ja seal on lomp ja seal ja seal… Valmis olla, kohtadele, läks! Ja Itikas jooksis ja hüppas ja kargas ja naeris ja kilkas ja jooksis ja. Maja kõrval üht suurt lompi nähes kostus ta suust: “Emme, sellest lombist liiihtsalt PEAB läbi minema!” Siiras, nii siiras.

Kodus tekkis tahtmine ta koos riietega pesumasinasse visata. Isegi kapuuts oli sopane. Ja püksid puusadeni läbimärjad. Aga see salkus juuste vahelt paistev naerutus on seda sajakordselt väärt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s