Pisipiiga

Posted: juuni 26, 2008 in Uncategorized


Melianil on hästi äge öösärk.

Lisaks keerutamisele õpiti ära ka häälega naermine. Esmane objekt on muidugi õde – piisab õel vaid ta poole vaadata, kui juba naerab. Või näiteks lemmikuks oli see, kui õde hüppas tooli pealt alla, pisipiiga aina itsitas ja itsitas, nii et hääl hakkas ära kaduma juba.
Mina võisin klouni mängida ja siis venitati selline poolmuigel naeratus välja, et no kui Sa nõuad…Vahel tehti üksikuid kilkehääli.

Aga täna vannis naeris ka minuga nii et tolmas. Ju siis oli hea olla.

Kentsakas lugu meil selle vanniga. Talle meeldib seal väga olla, kuid pärast vanni on ta alati rahutu. Kui muidu on meie õhturežiim selline, et sööme ja siis panen ta voodisse, kus ta ise uinub, siis peale vanni on ta rahutu nii rinna otsas kui ka ei oska ise magama jääda. Alguses tundus, et asi mütsis, ei kasutanud seda enam, kuid nüüd rahutus tagasi.
Täna pidin ta lausa sülle võtma ja uinus minu käsi tema peos.

Ja olen korduvate katsetega tõestanud, et asi just vannis. Aga miks? Vann peaks ju just lapse ära väsitama. No hakka või hommikuti kümblemas käima.

Mis tuletab mulle meelde, et meile määrati taastusravis ujumine. Aga “treener” pole siiani helistanud.

Täna käisid meil ka õite hilised katsikulised, mu endine klassiõde koos oma (praeguse :P) õega. Oi, kuidas mõlemad neiud jälle oskasid meeldida. No modellid!

Kas ma sellest ikka olen rääkinud, et Mirith oma esimese modellipalga sai? Ühte tema fotot kasutati nimelt Tallinnas ürituse reklaamil ja selle eest sai ta ka väikse tasu. Äge!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s