Ämblikmehed

Posted: juuli 10, 2008 in Uncategorized

Ämblik – Täna hommikul saime natuke bussis beibetatud. Mirith ütles järsku, et Meliani käru peal on sipelgad. Õõh. Need “sipelgad” kujutasid endast kahte hiigelsuurte koibadega ämblikku, kes resideerusid mu lapse käru katusel, seespool. Mina, paadunud putukakartjana pärast Mirithi ootama jäämist, hakkasin värisema ja klammerdusin sõbranna külge, et ehk too ei karda ämblikuid. Tundus, et natuke siiski kardab, aga samas oli tal tunduvalt rohkem tahtejõudu kui mul üritada midagi ette võtta. Pärast väikest paanikat võttis ta oma õlasalli ja korjas selle abil ämblikud ära. Terve buss elas kaasa, meie taga olevad naised õpetasid, ees olev tütarlaps naeris, kõrval olev tegi grimasse ja üks vanem meesterahvas… sai ämblikuga pihta. Ups.
Ma värisesin veel tükk aega pärast. Nüüd hakka iga hommik kontrollima, ega me käru pole pisiloomade poolt anastatud öö jooksul. Õudus.

Mehed – Eile jalutasin Melianiga linna. Mirith oli maal vanaema juures. Mul oli seljas võrdlemisi suure dekolteega pluus ning pisike latekslips. Riia maantee ääres tehti midagi torudega. Jäin üsna nende lähedal peatuma, et Melianile vihmakile peale tõmmata. Nad tulid minu juurde ja küsisid, kas võivad mu lipsu katsuda.
Eh. Ega ma kade ei ole. Kõige kenam kahjuks ei katsunud, teised vaid. Aga nalja oli neil küll. Minul kah.
Ehk siis järjekordne jutt saagast: “Ainult Mormega juhtub”.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s