Ämblikmehed

Posted: juuli 10, 2008 in Uncategorized

Ämblik – Täna hommikul saime natuke bussis beibetatud. Mirith ütles järsku, et Meliani käru peal on sipelgad. Õõh. Need “sipelgad” kujutasid endast kahte hiigelsuurte koibadega ämblikku, kes resideerusid mu lapse käru katusel, seespool. Mina, paadunud putukakartjana pärast Mirithi ootama jäämist, hakkasin värisema ja klammerdusin sõbranna külge, et ehk too ei karda ämblikuid. Tundus, et natuke siiski kardab, aga samas oli tal tunduvalt rohkem tahtejõudu kui mul üritada midagi ette võtta. Pärast väikest paanikat võttis ta oma õlasalli ja korjas selle abil ämblikud ära. Terve buss elas kaasa, meie taga olevad naised õpetasid, ees olev tütarlaps naeris, kõrval olev tegi grimasse ja üks vanem meesterahvas… sai ämblikuga pihta. Ups.
Ma värisesin veel tükk aega pärast. Nüüd hakka iga hommik kontrollima, ega me käru pole pisiloomade poolt anastatud öö jooksul. Õudus.

Mehed – Eile jalutasin Melianiga linna. Mirith oli maal vanaema juures. Mul oli seljas võrdlemisi suure dekolteega pluus ning pisike latekslips. Riia maantee ääres tehti midagi torudega. Jäin üsna nende lähedal peatuma, et Melianile vihmakile peale tõmmata. Nad tulid minu juurde ja küsisid, kas võivad mu lipsu katsuda.
Eh. Ega ma kade ei ole. Kõige kenam kahjuks ei katsunud, teised vaid. Aga nalja oli neil küll. Minul kah.
Ehk siis järjekordne jutt saagast: “Ainult Mormega juhtub”.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s