Tartu, paradiisis.

Posted: juuli 24, 2008 in Uncategorized

Tartu. Me käisime Tartus. Juba mitu nädalat tagasi. Ja alles nüüd hakkan sellest lummast välja tulema. Ma jumaldan Tartut. Unistasin ikka sinna kolimisest. Enam mitte. Nüüd ma mõtlen sotsiaalselt, lastele.
Aga nii mõnus oli seal olla. Ja muidugi, sellise pererahva juurde läheks või Kapa-Kohilasse. Pereema, Pereisa, Suur Tütar, Väike Tütar ja Beebipoiss. Mm.

Esiteks see kodu. Imeilus. Pereisa rääkis, et ka aastate ja hingega tehtud. Ja no seda oli näha, igast nurgast. See kodu oli lausa ideaalne. Kõik oli nii mõnus. Ilus ja hubane. Ja hästi lahendatud. See väike aianurk, koos batuudiga. Mirith jumaldas seal hüppamist, kuigi alguses veidi kartis, ta on kunagi batuudilt alla kukkunud. Aga seal oli turvavõrk ja ta harjus sellega üsna kiiresti.
Ta oli seal üldse kõigega väga rahul. Kaks esimest päeva oli tema kodus, koos Pereisa ja Tütardega, ma pea ei näinudki teda, nii hea oli tal seal ja nii hästi sai kõigiga läbi. Kusjuures, ta ütles juba enne sõitu, et sinna külla me läheme teinekord kah. Ja peale käiku ta aina korrutas seda. Väike tütar oli pea tema vanune ja nad said ilusti koos mängida. Lisaks meeldisid talle muidugi ka Suur Tütar ja tolle sõbrad.

Beebipoiss oli Meliani vanune. Tegelikult kaks kuud noorem, aga sama suur. Õige eesti mees. Nemadki said hästi läbi, kahekesi Liblika all vedeledes. Melian küll üritas vahel trügida ja Beebipoiss protesteeris selle peale, aga muidu olid suured sõbrad.

Esimene õhtu käisime koos Meliani ja Pereemaga restoranis PK naistega kohtumas. Melian oli unine ja nuttis veidi, kuid üldiselt saime ilusti hakkama ja personal suhtus väga rahulikult. Mul on kahtlus, et Pärnus oleks meil ammu lahkuda palutud. Eks oleneb ka kohast, muidugi. Aga hästi tore oli. Tore oli lõpus Tussu ära näha. Ta naeriski taas, et pean ma ka kõike tema järgi tegema. Meie elusaatused kipuvad jah kahtlaselt ühte rada, mitmes mõttes. Aga ta on ka päriselus sama särav ja kaunis, kui tundus. Temaga on lihtsalt mõnus suhelda.
Ka foorumist silma jäänud Tiina jäi tolgi õhtul silma. Ja loomulikult ka paljud teised naised, kes seal tol õhtul olid. Mõnus ja hubane seltskond. Tahaks teinekordki!

Pereisa oli tore mees. Temaga oli lihtne ühist keelt leida ja perekonnale omaselt oli ta väga külalislahke. Lisaks tegeles ta palju lastega, hoidis ka Mirithit, nii reedeõhtuse söömaskäigu ajal kui ka laupäeval, kui me Pereema ja beebidega shoppamas käisime. Ja Mirith oli temaga väga rahul. Ta nimetabki toda kaunist Kodu just Peremehe nimega ja uurib ikka aegajalt, millal me sinna tagasi saame. Tema ja minu suureks õnneks on meil uus küllakutse juba olemas.

Pereema on soe ja kaunis naine. Tema mõnus mõistlikkus ja alatine naerunägu lihtsalt kutsuvad suhtlema. Tundsin end vahel nagu väike laps vaatamas alt üles Ideaalnaisele. Õnnelik Pereisa, muud pole öelda. Ja nii hea oli vaadata nende omavahelist suhtlust, soe ja veidi noriv, läbinisti õnnelik. Eks ma nägin vaid seda, mida mulle näidata, aga minu jaoks tundus see täiuslik.

Laupäeval käisime shoppamas. Sain endale uued kauaotsitud papud, jeppikajee! Ja olen nendega iga päevaga aina rohkem rahul. Lisaks tunduvad nad ka väga kvaliteetsed. Oma eelmised papud viskasin Kodus prügikasti, vahetult enne Pärnusse tulemist. Sest lisaks hargnevale kangale suutsid nad endale ka talla sisse augu hankida. Millised papud. Lisaks sain Mirithile oma uue lemmik T-särgi. Ja see meeldis ka Itile väga! No ideaalne. See asub siis kõrvaloleval pildil, mis tehtud PK piknikul Pärnus. Need väiksed mustad, mis moodustavad südameid, on samuti pealuud. No ideaalne! (ma vist juba ütlesin seda…)

Laupäeva õhtu möödus rahulikult tiksudes, Tussu tuli koos oma imearmsa pojakesega külla. Istusime õues, ajasime juttu ja ma unistasin sellest, et kunagi on ka mul oma kodu ja lähedased sõbrannad, kes tunnevad end seal hästi. Ja mõtlesin, et huvitav, kellega oma praegustest sõpradest ja sõbrannadest ma ka 15 aasta pärast suhtlen. Kõige pikemalt on lähedane mulle olnud üks sõber, kellega oleme suhelnud kuskil 6 aastat. Ja tegelikult on see ju lühike aeg. On ka üks põhikooliaegne klassiõde, kes siiani väga kallis, aga temaga kohtume harva.

Laupäeva õhtul hiljem käisid lapsed vannis. Mirith läks koos Väikse Tütrega möllama. Nad tegid ka vettehüppeid. Taaskord oli näha emade ja isade vahet. Mina käisin ja õiendasin Mirithiga, et ta vett vannist välja ei loksutaks, Pereisa aga lasi neil rahulikult vannituba ujutada – ja te ei kujuta ette, kui õnnelikud olid need kaks väikest plikat!

Ka Melian sai midagi uut proovida. See oli Tummy Tub. Alguses oli tal väga üllatunud, kuid juba üsna lühikese aja pärast naeris lõbusalt. Olgu mainitud, et veendusin selle vannikese geniaalsuses ja nüüd lebab üks läbipaistev Tub ka meie vannitoas.
Pühapäeval oli meil “perepäev”. Käisime Lõunakeskuses, lapsed mängisid mängutoas ja meie vaatasime korraks poodides ringi. Tegelikult saingi selle T-särgi sealt. Takko poest. Mõnus pood. Mirithil oli jälle väga lõbus, ringi lennata ja turnida.
Hiljem käisid külalised, nende hulgas üks mõnusalt rase naine. Ta nägi nii kaunis välja oma kõhukesega. Kuid tundsin, et imelikul kombel ma nii metsikult ei igatsegi rase olemist. Sain seekord oma rasedust täielikult nautida ning järelikult sellest piisas.
Ja oligi aeg Pärnu poole tagasi sõitma hakata. Kiirustasime ja autost välja tulles surus pereema väikse pakikese meile kotti, ütles, et Mirithile. Hiljem kodus avastasin sealt midagi imelist – sandaalid, imearmsad sandaalid! Uskumatu kingitus minu jaoks ja olin alguses lausa kohkunud. Aga veelkord suured tänud Pereemale.
Lapsed magasid bussis pea terve tee ja nendega rändamine oli puhas lust.

See aeg möödus nii hästi ja nii kiiresti. Õieti midagi imetabast ju ei juhtunudki, aga hea oli olla. Hea oli olla õnnelikus kodus õnnelike inimeste keskel. Seda on meie ümber nii vähe alles.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s