Ta tantsiski issiga…

Posted: juuli 30, 2008 in Uncategorized

Terve päev. Me olime terve päev seal. Ma ei ole oma emotsioonides veel selgust saanud. Ma sain paljudes asjades selgust küll ja enamus neist olid positiivsed. Ma ei tunne enam, et olen seest surnud. Ja see on hea, eks? Omapäraselt egoistlikul moel muidugi.
Oma emotsioonides ma aga selgust ei saa. Veel. Kõik läks hästi. Mirith oli rahul. Me mängisime perekonda. Terve päev. Tegime süüa ja. Melian ei võõrastanudki teda.
Me rääkisime väga paljudest asjadest. Rääkisime ühtteist lahti. Aga me ei tülitsenud. Kõik läks justnagu hästi, üle ootuste hästi. Ta oli täna mõistlikum kui varem. Mind ei süüdistatud. Kuigi kurvaks tegid tema vihjed teemal, et tõenäoliselt kolimise tõttu ei ole teda taas mitu kuud näha. Samas lubadusi jätkus ja te ju teate mind, ma alati usun, ma alati loodan. Aga ma ei taha ka pessimist olla, teisiti elada. Olen õppinud, et loodan vaid sisimas, ma ei räägi seda Mirithile. Aga Mirith oli rahul. Ta ei küsinud, miks issi sisse ei tule.
Samas ma tundsin, et ma ei taha täna üksi olla. Mul on kaks meest külas 😀 Ma ei taha tegelikult mõelda enda jaoks neid asju lahti.

See on vist üks isiklikumaid postitusi siin. Ma arvasin, et ei tee neid kunagi. Huvitav, kas ma oleks seda teinud ka siis, kui sel veinipudelil oleks ikka veel kork peal…

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s