Nagu päris mänguperekond

Posted: august 17, 2008 in Uncategorized

Reedel läksime taaskord sõbranna juurde naistekale. Minu neiud ülal magamas ja meie all jutustamas. Suurepärane, nagu ikka. Kuidas saakski olla vähemat? Väiksem haldjapiiga suutis end küll asemelt ligi kaks meetrit eemale nihverdada, mis oli väga põnev.

Hommikul läksime kuskil 10ne paiku issi juurde. Seal istusime, sebisime ja sõime ning pool12 lahkusin sealt. Üksi. Lapsed jäid issile mängida-sööta-kussutada ja mina läksin oma lastetarvete laadale. Mis, muuseas, päris hästi õnnestus, sain paar hilpugi ja suured plaanid tulevikuks. Peale seda sain rahulikult kodus vannis käia ja end sättida, küll oli mõnus. Kuskil pool5 taas Härra Issi juurde. Melian oli veidike solvunud olnud, kuid üldiselt said nad hästi hakkama. Käisime poes ja aitasin lapsed magama panna ning siis sain “linnaloa”. Tagasi laekusin kell 9 hommikul. Pühapäeva veetsime rannas (ma sain jälle ujuma!) ja mänguväljakutel. Kõik neljakesi koos. Nagu päris mänguperekond, ma ütlen. Õhtul ta tuli, aitas lapsi vannitada ja uinutada, luges Mirithile Muumidest unejuttugi.

Lisaks on Härral septembris puhkus tulemas ning kuna ta soovib selle peaasjalikult lastega veeta, on mul juba plaanid tehtud, et siis hakkan “rongaemaks” ja lendan lausa Tartusse üheks päevaks. Eeldusel, et Melian selleks ajaks temaga ilusti leppinud on. Tänasel päeval igal juhul võeti Issit kui võrdset juba, erinevalt eilsest, mil emme oli ikka omam. Aga täna enam polnud vahet. Kui õnnestub nüüd stabiilset suhtlust hoida, ei ole midagi.

Näe, arvasin enne, et elu on ideaalne, aga eksisin. Nüüd hakkab veelgi rohkem sinna kanti kippuma. Ideaalsusest oligi enne puudu Issi huvi laste vastu. Lisaks saan süümepiinadeta vabadust nautida, sest lapsed peavad ju ometigi ka Issiga koos aega veetma. Mitte, muidugi, et see süümepiinadeta variant õnnestuks, arvestades fakti, et laupäeval helistasime selle aja jooksul ikka väga mitu korda. Aga kui ma seda endale piisavalt palju kinnitan, siis hakkan ehk uskuma.
Muidugi, tema motivatsioon ja asja kestvus on kaheldavad, ma saan sellest aru. Aga ma tahan elada pigem praeguses hetkes.

Segased emotsioonid jätame muidugi mängust välja. Sest kõik muu on liiga ilus, et olla tõsi.

Ja muide, te olete hakanud vähe kommenteerima 😀


Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s