Hingele – Tartus.

Posted: september 14, 2008 in Uncategorized

Jah. Tegin siis selle tembu teoks ja põrutasin reede õhtuks Tartusse, kui lapsed olid issi juures. Esimest korda suutsin ka end täiesti paanikasse ajada, kuigi tegevust oli küllaga. Sundisin end mitte iga natukese aja tagant helistama, sest issi hakkas juba pettuma, et ma teda ei usalda. Aga tunne oli nii veider. Enamasti olen ju nii lähedal, kohe olemas. Aga seekord oli selline heidetud tunne, et ma ei saa midagi teha. Kui peaks vaja olema.
Aga polnud. Jõud tänatud.

Kuna läksime planeeritud bussi asemel hoopis autoga, jäin veidi hiljaks. Kuid käisin siiski Egne juurest läbi, nagu lubatud. See poolteist tundi seal lendas nii kiiresti, nii rahustav oli jälle seal olla ja nii nukker oli ära minna. Aga aeg pressis peale.

Pärast väikest kohviku vahepala ja neljasilmatamist jõudsin ööbimispaika ja Allari sünnipäevale. Õhtu möödus pehmelt öeldes suurepäraselt. Käisime ka Savoodi ja Krooksu kaemas, nägin mõnda vana tuttavat, kõiki ei tundnud lausa äragi, kes mind kõnetasid, kuid lõpuks otsustasime, et kodus ikka kõige parem. Magama sain hommikul. Piisake tudengielu.
Hommikul peksin tüüpe (verbaalselt, muidugi), et Pärnusse saada. Kuigi mul oli valik kahe plaani vahel, mida oma laupäevaga teha, tekitati mulle autos uus ja nii haarasin Pärnus olles vaid pisema pudina ning tee viis meid sõbra maale, tema perega sünnipäeva pidama.Ja õunte hooajast rääkides – sõbra küsimuse peale, kas süüa kah saab, vastas ta õde: “Ikka. Õunakooki, õunamahla, õunamoosi, õunasuppi…”
Ja ma sain jälle sauna, uskumatu! Minust on saunapiiga saanud, ma ei väsi imestamast. Ja seekord ei hakanud mul kordagi paha, kuigi ronisin (vist esimest korda elus) ka õigele saunalavale istuma, enamasti armastan treppidel peesitada.


Alguses hirmutas mind fakt, et Melian ööbib lausa viie inimesega ühes toas, mul polnud aimugi, kuidas ta võõras kohas öösel käituda võib, kuna ta nüüd ärkab öösiti päris mitu korda. Õnneks saime asjad ümber korraldatud ja enamus inimesi said siiski magada teises toas. Kuigi ta eriti ei tembutanud, nõudis lihtsalt süüa. Pühapäeva hommikul sain ka Mirithi tagasi, kes oli veel tuulelohede lummuses. Igatsusest lolliks mineku tõttu olin täna piirideta ema – me tegime kõike, mida Iti tahtis ja…Ja te ei taha mu elutuba näha praegu.

Hah, ja eriti positiivne on see, et keegi viskas sünnipäeval õhku lause, et Vanemuises on piletisadu. Minu peas küpsenud plaan minna Tartusse teatrisse igatsetud etendust vaatama sai siis faktina kirja pandud – piletid on olemas. Olin kindel, et ma jäängi seda mõtet vaid veeretama, nagu enamus asjadega, aga sai ära tehtud. Ema on lapsehoidjana rakendatud ja ma saan teatrisse! Ma ei ole endale siiani andestanud, et Ravenhilli varem ei märkanud. Samas olin ma vist tema esimese loo lavaletuleku ajal ka liiga noor, ma ei oleks seda sama hästi hoomanud. Kui “Produkt” tuli, oli jälle mingi jama – kas oli Mirith hirmus väike või…Ei mäletagi. Ja eks see teise linna vaid teatri pärast sõitmine oli ju paras ekstreemsus. Aga vähemalt seda etendust ma näen!
Sama spontaanselt sai ju ümber muudetud ka kogu ülejäänud nädalvahetuse plaan – ühest sünnipäevaõhtust sai terve nädalavahetus.

Mulle tegelikult täitsa meeldib see inimene, kelleks ma muutuma hakkan. Kuigi nurki tuleb veel lihvida.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s