"Pisuhänd"

Posted: september 27, 2008 in Uncategorized

Pean tunnistama, et kuna Postimehest loetud ajaleheartikkel erilist lootust ei andnud, siis mul seda ka polnud. Etendust sai vaatama mindud üsna külma närviga.
Mind “päästis” vist see, et ma pole kurikuulsat telelavastust oma teadlikul ajal näinud. Vähemalt mul puudub sellest igasugune mälestus. Seega jäi ära võrdlusmoment eesti näitlejaparemikuga ja sai vaadatud etendust Pärnu paremikuga.
Tegemist oli minu meelest hästi mainstream etendusega. Seda tõestas paljuski ka puupüsti täis saal, kuna tegemist on juba mõnda aega mängitud asjaga. Lihtne, ladus, lõbus. Moderniseeritud nii tekstilt kui väliselt.
Etenduse kõige häirivam faktor oli karjatäis Märjamaa lapsi, kes tulnud etendust vaatama. Teksades. Ja ei oskanud käituda. Õnneks teise vaatuse olid meie nina ees istunud poisid üsna rahulikud.

Karmen Mikiver säras nagu ikka. Ja tema suurepäraselt läbimõeldud käitumist ei seganud isegi Mamma tarvis ümber tehtud polsterdus. Mingi nurga alt meenutas ta oma kontoriroti rõivaste ja parukaga hirmsasti Kristiina Ojulandi.
Järjest enam hakkan kiinduma ka Priit Loogu. Kui kogu see kari noori tuli, ei paistnud ta peale oma kasvu eriti millegagi silma, kuid juba “Pommimängus” oli ta vähe silmapaistvam ja seekord säras peaosas ikka erilise hoolega. Mees missugune!
Piret Laurimaa. Mu lemmik Endla naisnäitleja. No kas on sõnu vaja? Kui kesk etendust üks aps juhtus, oli ta ainus, kes suutis enamvähem proffessionaalseks jääda. Huvitav on see, et viimasel ajal näeb teda kerglastes rollides, varem ei olnud see nii väga tema teema, ei tea, kas vanusega kaasnevad kompleksid, et ta aina nooremaid ja kekutavamaid osi mängib. Seekord küll mitte väga noort, aga ikkagi. Kuid välja mängis ta, nagu ikka, asja suurepäraselt.
Tambet Seling, üks Pärnu mitmekülgsemaid ja huvitavamaid näitlejaid – suurepärane oli tema väljanägemine ses Piibelehe osas ja väga hästi ta ka mängis välja miimika ja pisikesed peensused. See on tõesti hämmastav, kuidas ta väga erinevaid osi suudab mängida, lisades alati selle Tambeti nüansi, ilma et see häirivaks muutuks. Pärnu reliikvia.
Kaili Viidas, kah üks noortest, ei paistnud eriti millegagi silma. Eks roll oli kah selline tagasihoidlikum.

Aps, mis juhtus kesk etendust, oli nimelt see, et diivan läks katki. Oi, see oli naljakas. Terve saal möirgas naerda ja isegi Mikiver, vägagi proffessionaalne näitleja, suutis vaid läbi naerupisarate oma teksti edasi pobiseda. Kui see paariminutine enese kogumine välja arvata, mängiti aga katkine diivan väga hästi välja. Stseeni juurde lisandunud näitlejad ei pidanud üllatust mitte teesklemagi. Ja hilisemad märkused nagu “Võta istet” jms olid taas suured naerutajad, lisaks end vabalt tunda üritav polsterdatud Mikiver Mamma Vestmani rollis. Just. Mamma.

Ma just vaatasin raamaturiiulitele ehitatud pikki virnu raamatuid. Mõtlesin, et ei tea, kas need on pesupulbripakkidest tehtud. Või niisama papist. Mõtlesin, et vaene butafoor, kes seda tegema pidi.
Kui järsku raksatusega see diivan katki läks. Mõtlesin – vaene butafoor.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s