Sügispuhkus

Posted: oktoober 24, 2008 in Uncategorized

Jah, ka meie käime puhkusel. Ühes ilusas ja armsas Eestimaa linnas nimega Tartu. Ja ühe ilusa ja armsa perekonna juures. See on justnagu puhkus – esiteks tehakse Sulle kõik ette-taha ära, neil on isegi nõudepesumasin ja mul teps mitte ei õnnestu end seal kasulikuks teha. Teiseks on see puhkus vaimselt, eemal kõikidest oma muredest, ühe õnneliku pere keskel…Tulevik tundub alati seal olles ja sealt tulles nii palju ilusam.

Esimesel päeval Tartusse saabudes külastasime kõige pealt Brixi, ühte huvitava sisemaailmaga kaunist emmet ja tema imearmast tütart PKst. Neil oli selline mõnus lage kodu, et mul tekkis jälle lausa värin kehasse, et tahaks kah. Minu kodu on nii mööblit kui asju pungil. Ja isegi saaks kuskilt otsast seda tohutut asjadehunnikut vähendada, kui vaid aega oleks. Aga ilus kodu ja suurepärane raamaturiiul!

Sõime Brixi pakutud suurepärast rooga, lasime lastel veidi mängida ja ajasime juttu. Mulle meeldib, kui inimesed on päriselus samasugused, nagu nad netis tunduvad. Ja just sellise neiuga kohtusingi. Sama vahetu, energiast pakatav ja asjalik, nagu internetis.

Edasi Egne juurde, nagu ikka. Õhtu möödus kiirelt, kuna jõudsime üsna hilja. Jäin hiljaks, nagu mul sinnaminekuga juba kombeks on, (hale)naljakas.
Laupäeva hommiku veetsime ilmast hoolimata mänguväljakul. Meiega liitusid Kats ja Tiina, esimene lapseta ja teine noorimaga.

Edasi läksime tagasi Egne juurde koogitama ja juttu ajama. Tiina oli meiega vaid paar tundi, kuid Kats peesitas pikalt diivanil ja ajas juttu. Mõnus mahalebotatud päev, kui minu arvamust küsida.
Ja Tiina on ikka võrratult daamilik ja kaunis naine. Ei saa mitte rõhutamata jätta.

Õhtul nägin esimest korda uut populaarset asja Wii Fit – suurepärane! Maailm on ikka uskumatult mugavaks tehtud. Ma naersin üldse, et vahel olen nagu maalt ja hobusega – põnev öölamp, kolmnurkne teepakk ja autos olev telekaekraan on vaid vähesed uued ja huvitavad asjad Tartumaalt.

Järgmine hommik käisime külas mu sõpradel, kes neljakesi samal tänaval elavad. Melian otsustas end varjata ja magas õues kärus ligi neli tundi. Mirith see-eest nautis onude tähelepanu, esines lauluga ja tegi muid trikke. Üle pika aja esimest korda ta lausa väsitas mind füüsiliselt. Aga ta oli nii armsalt õnnelik.

Ja üsna varsti oligi õhtu. Tagasi Pärnusse, kodu rüppe. Kui enamasti on koju nii hea tulla, siis seekord ei olnud. Igatsesin jäägitult tagasi veel mitu päeva. Oh, Tartu, Tartu ja sealsed inimesed.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s