Rockvere!

Posted: detsember 15, 2008 in Uncategorized

See aasta päris jõulud ei tule. Tulid vaid rohelised. Ehk siis kaks päeva teismeiga ja Rakveres kontserdil käiku. Alustagem ehk sellest, et sinna minnes oli mu hääl täiesti kadunud. Esimest korda elus pöördusin kõige rämedama apteegikeemia poole – Coldrex. Ei aitanud. Eriti.
Esimene päev oli kerge ja mõnus, bändid pigem taustamuusika, päevaesineja läks allapoole auku minu jaoks – kodus netist kuulates oli parem. Jõudu neil oli, aga kuna minu kaaslasteks olid kaks tüüpi, kes eelistasid pigem rahumeelselt lava vahtida, kui seal ees karata, ei olnud mul selle jõulise muusikaga palju peale hakata. Ja Tranquility on stiililt siiski natuke liiga isane mu jaoks.

Teine päev oli särinates juba kõvasti parem ja bänd, Lacuna Coil, mille pärast ma end Rakverre üleüldse vedasin, andis eneseile väärilise kontserdi. Super. Kuigi mu sõbrad lava ette ei tulnud ja ka tuttavad, kelle kõrvale end sättisin, järsku ära kadusid, olin valmis juba üksi möllama – aga õnneks leidis mind tuttav kolmandast seltskonnast, kes minuga seal rokkis. Tänud talle selle eest. Oh, Lacuna, ma armastan Sind.
Ma olen leidnud tee tagasi muusikamaailma ja just see bänd on üks n
endest, mis mu südame kiiremini plõksima paneb.See nädalavahetus oli jälle mulle, va tähelepanuneegrile, suurepärane. Rääkimata erinevatest pillutud komplimentidest üritas näiteks tualettruumis üks purjus blondiin mulle külge ajada. Jah, naissoost. Ikka ju juhtub.
Kui me öösel ära hakkasime sõitma ja ma veel auto ees õues jalga kõlgutasin, saabus sinna üks Rakvere oss – omasõnul seepärast, et ta oli minusuguse kaunitari turvalisuse pärast mures. Ta hirmsasti tahtis mind kuhugi sõidutada ja oli väga mures, kui kuulis, et mul juba sõidutajad olemas. Lisaks kogesin ehtsat ürginimese jäänuseid DNAs, kui üks tema purjus sõber sinna lähedale lonkis, et mulle teatada, kui “sheekksshiikas” ma olen ning too kutt oma sõbra pilguga joonelt üle parkla lennutas. Oo jaa.
Ta lubas mulle isegi Pärnusse külla tulla – ning minu leidmisekohaks pakkusin igat nurka Pärnus, seega tuleb end suveks piisavalt suureks süüa, et ikka igalt poolt näha oleks.

Tagasiteel ma eeldasin, ei tea enam isegi miks, et tagaistmel rännanud magasid. Mina istusin ees, et autojuhti oma rääkimisega tüütada ning ta magama ei saaks jääda. Kuna kutt on mu väga hea sõber ja meie suhtlusviis on aegajalt vahel pehmelt öeldes veider, siis mul oli Pärnusse jõudes päris häbi, kui meiega sõitnud üsna võõras naisterahvas teatas, et ta siiski ei maganud terve tee. Ups.


Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s