Mõnusaid pühi!

Posted: detsember 26, 2008 in Uncategorized

Mis tegelikult paari tunni eest lõppesid.
Avastasin sel aastal, et enam mul pole seda lapselikku vaimustust kommertsjõulude vastu, mis varem. Aga sellest hoolimata need ei häiri mind.
Ja ausalt öeldes ma ei mõista inimesi, kes jõulupühi hirmsal kombel mõnitavad. Aga ma ei mõista ka rassismi ja paljusid muid asju, nii et ehk ei peagi.
Mul ei ole mingit üldist soovi ega vajadust kõigile meele järgi olla. Ja seetõttu olen ma ka kohati väga ebatolerantne. Aga see pole üldse oluline informatsioon.

Kui kõik halvad asjad välja jätta, möödusid meie jõulud üsna hästi. Paarist äpardusest hoolimata ei kadunud Mirithi usk jõuluvanasse, ma vähemalt loodan. Ja Melian õnneks peab veel rohkem lugu kingipakkide pakendist kui sisust. Mõlemad lapsed said vahvaid asju, nii riideid kui mänguasju, raamatuid ja Mirith meisterdamistarbeidki. Tore. Tohututest maiustustekogustest rääkimata – see eest eriti suured tänud minu ja laste poolt Pereklubi Heategevuspäkapikkudele, aga suured hurjutused mu figuuri poolt :D.

24nda veetsime peaasjalikult kodus, nagu mul kombeks. Issigi tuli külla ja seetõttu sain isegi mina väga vahva paki, mille kõige tähtsam komponent oli “Videvik”. Ullalaa. Loomulikult lõin sellele kohe hambad sisse.
25nda veetsime (eks)ämma-äia pool ja veendusin, et olen nende suhtumises veelgi rohkem segaduses kui varem. No ei saa aru. Kui on ometi näha, kuidas nad oma lapselapsi jumaldavad, nii et ei raatsitud neist hetkekski lahkuda, siis miks seda nii harva tehakse? Ma olen ometi igal inimlikul viisil märku andnud, et nii mina kui lapsed seda tahame. Ah, ei tea, ei tea, kes inimestest üldse aru saab. Mina, kui emotsioonide tervisesse ülekandja olin õhtu lõpuks nii segaduses, et mul hakkas halb, viimase tunnikese veetsin hoopis üleval magades. Mõtlemata isegi kui ebaviisakas see oli.
26nda veetsime minu vanemate pool. Nii mõnus oli päev otsa vedeleda, kõik tehti ette-taha ära. Mõnes mõttes on ju igati hea, et oma vanematele jääd kohati igavesti lapseks – nii on maailmas alati üks koht, kus end lõpuni lõdvaks lasta.

Juba mõnda aega ja aasta lõpuni ja sealtki suure hooga nii kaks nädalat edasi on elutempo nii kohutavalt kiire, et minust ei tasu siin palju oodata. Aga vahepeal tulen ikka tere ütlema, kui midagi mõnusat juhtub.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s