Palju õnne aastapäevaks!

Posted: aprill 24, 2009 in Uncategorized

Jah. Täna täitub aasta meie lahkuminekust. Täpselt aasta päevast, mis oli mu elu üks kohutavamaid, kuid samas liigagi vajalik murdepunkt. Mu elu purunes absoluutselt igas võimalikus mõttes. Ma olin üksi ja segaduses. Mitte ealeski ei oleks ma suutnud arvata, et suudan oma elu nii hästi taas toimima saada sellise lühikese ajaga, nagu seda on üks aasta. Kuid kild killu haaval hakkasin paari kuu pärast kõike seda taas oma taskusse korjama, mis mul enne oli olnud. Lähedaste inimeste ja eneseanalüüsi toel.
Ja see, mis ma avastasin ja kuhu jõudsin, on lihtsalt uskumatu. Nüüd võin öelda aitäh – Aitäh, Härra, et Sa seda tegid. Ma ei kiida heaks seda, kuidas Sa seda tegid ega kindlasti mitte seda, mis pärast järgnes, kuid siiski aitäh.
Tänu oma elu purunemisele sain võimaluse alustada otsast. Võimaluse üle vaadata oma väärtushinnangud, põhimõtted, soovid ja ennekõike iseenda. Mu sõbrad ütlevad, et olen jälle see inimene, keda nemad aastaid tagasi tundma said. Leidsin taas iseenda. Oskan jälle olla õnnelik, tunda rõõmu pisiasjadest ja elada spontaanselt. Ma sain aru, mida tegelikult tahan elult. Mida tahan iseendalt. Mida tahan mehelt, kellega olen koos ja mida olen võimeline talle vastu andma. Sain aru, et õpin ja arenen terve elu ja uisapäisa käituda ei tohi. Ma õppisin taas olema õnnelik.

Ma sain aru, kui väga ma armastan oma pärijannasid. Tulgu või veeuputus, aga me oleme üksteisel olemas, igavesti. Ma tahaks karjuda üle terve linna, oma armsa maja katuselt, kui väga ma oma tütreid armastan. Enam ei ole võimalik vajuda nii sügavalt igavasse argiellu ja rutiini, sest ma oskan asju teisiti vaadata.
Nad on uskumatult head lapsed, valmistamata mulle peavalu. Nendega on lihtsalt rõõm aega koos veeta. Ei ole mina veel tundma saanud neid kohutavaid lapsevanema kannatusi. Eks igaühele antakse nii palju, kui ta kanda jõuab ning mina olen nõrk. Sest lapsed on mul lihtsalt ideaalsed.

Ma ei oska kohati isegi harjuda muutustega, mis minus on aset leidnud. Kõigeparem ikka vahel imestab, et kuidas küll Sina oled muutunud ja arvad nüüd nii. Aga eks asjaolud on olnud sellised, et olen hakanud maailma teisiti vaatama. Ja see meeldib mulle iga päevaga üha enam ja enam. Ennekõike on see ju minu enda elu, mille ma nii kergemaks teen. Ja ma meeldin endale. Muidugi on nurki, mis vajavad lihvimist, aga ma meeldin endale.

Kõige suurem aitäh mu emale. Sellistel hetkedel mõistad läbinisti, kui vajalik on lähedaste toetus. Ta ei lasknud mul manduda, oli alati olemas, hoidis lapsi ning aitas nõu ja jõuga. See ei ole lihtsalt sõnakõlks, kui ütlen, et poleks temata hakkama saanud. Sest ma tõesti ei oleks. Suurenisti tänu temale olen saavutanud enamuse, mis mul praegu olemas on. Olen saanud aega endale, olen saanud lihtsalt olla ja mõelda. Olen saanud tuge laste kasvatamisel ja kõikides muudes pisiprobleemides, mis ette tulevad. Ja mis võib anda veel enam enesekindlust ja tahtejõudu, kui teadmine, et kui Sa kukud, on alati keegi, kes Su kinni püüab. Ma armastan Sind, ema, mitte ainult selle eest, kes Sa oled, vaid ka selle eest, kui palju Sa minu jaoks oled.

Teine liiga tähtis inimene selles arengus ongi Kõigeparem, mu armsaim sõber. Ta tunneb mind läbi ja lõhki ning oskas ikka vajalikul hetkel anda õla, kus nutta või mind maa peale tagasi tuua. Ta viis mu tagasi me sõprade ringkonda, kes kõigest vahepeal olnust ja minupoolsest käitumisest hoolimata mu tagasi võtsid. Ta näitas mulle, et elu ei ole läbi, kui oled üksinda. Kõigeparem oli minu jaoks olemas iga hetk, kui teda vajasin. Ta käis isegi iga esmaspäev siin minuga Supermodelle vaatamas, no milline mees ikka seda teeks 😀 Jah, ka Sind armastan liiga palju, armastasin juba ennegi, aga nüüd olen ka tänuvõlglane.

Aitäh Britale. Temal oli see kogemus juba seljataga ning ta oskas mind õpetada ja suunata. Ta oli eeskuju, kui hästi võib hakkama saada. Ja temagi ei jätnud mind üksi nukrutsema.
Aitäh Egnele, kes oli samuti suur eeskuju. Tema jutud, lohutamised ja küllakutsumised on minu eelmise aasta eredaimad hetked. Egne pani mind maailma teistmoodi vaatama ja sellest oli palju abi. Ning teadmine, et võõrast inimesest võib saada lähedane, et keegi, kes Sind õieti ei tunnegi, võib nii palju hoolida, annab palju juurde. Usku inimeste headusesse.
Aitäh Doorale, kes tegi selle õhkõrna valiku minu kasuks, mis paljuski muutis mu elu ja viis mind sellesse sotsiaalsesse õnne, kus ma olen täna. Ta oli minu jaoks olemas, ta võttis mind enda kaitsva tiiva alla ja viis mu tagasi lõbutsemiste juurde. Ta oli ja on alati valmis kuulama ja aru saama. Armastan Sind, kallis sõbranna!

Aitäh kõikidele nende võõrastele ja vähem võõrastele, kes aitasid hea sõnaga või kingitustegagi. Kuigi väikesed asjad, on need vajalikud ja aitavad meelde tuletada, kui pisikeste asjade üle on võimalik rõõmustada.

Kahjuks ei saa ma nii kiitvaid sõnu Härra kohta lausuda. Selle aasta jooksul on olnud häid hetki, on olnud halbu. Ma üritan meie suhet võtta kui väga vajalikku kogemust, mida ta ka oli, tahan meenutada vaid häid asju. Aga vahel teeb tema praegune käitumine selle raskeks. Ta näitas vahepeal, kui mind tagasi tahtis, kui hea isa ta olla suudab. Miskipärast lõppes see samal hetkel, kui ta sai aru, et minu uksed on talle suletud.
Mul on võimatu mõista, kuidas keegi, kes kunagi oli nii hea isa, on nüüd peaaegu et unustanud oma laste olemasolu. Mul on raske mõista, kuidas leidub inimesi, kes ei täida oma lubadusi ja taganevad oma sõnadest. Isegi siis, kui nende oma ihuviljad selle all kõige enam kannatavad.
Täna ta näiteks avastas, et tahab kõlarid ära viia. Hea küll, ta ütles seda varemgi, kuid siis lubas mulle uued ja tavalisemad asemele osta. Seda vist enam ei mäletata… Mina kannatan ära selle aja heli ja muusikata, ma saan hakkama. Kuidas aga Mirithile seletada, et ta enam lastesaadet ei näe, sest issi lähtub vaid endast? See on juba raskem küsimus.
Ja muidugi tuleb selle pisiasjaga tagasi hirm selle kõige ees, mis toimus peale lahkuminekut, need ähvardused ja rahajamad. Aga pea püsti, kuidagi saab ju alati hakkama.
Ma olen talle tänulik, et ta andis mulle kõige väärtuslikuma siin elus. Ma olen talle tänulik, sest temagi oli suunaja mu inimeseks kasvamise teel. Ma olen isegi tänulik selle valu eest, sest nüüd oskan ka seda suunata ja sellest üle olla.
Aga mul on kahju, et ta jääb ilma isa olemise rõõmudest. Sest isa ON see, kes kasvatab, mitte see, kes teeb. Mul on kahju, et ta peab enda eksistentsi saavutama läbi teistele haiget tegemise. Ja mulle jääb vaid lootus, et ta kunagi muutub ning siis on lapsed veel valmis teda tagasi võtma.
Kuigi mu sõnad võivad tunduda karmid, eks need kohati ongi, on need minu jaoks ausad. Ma tõesti hoolin temast väga ja praegune olukord on mulle väga valus, aga mina ei saa sinna enam suurt midagi parata.

Majanduslik olukord on hetkel üsna ilus. Sõltuvalt kuust ja töökogusest on paremaid ja halvemaid hetki. Kõik vajalik on olemas ja saab lubada ka ühtteist ebavajalikku. Ma ei kurda. Töölemineku plaane veel ei tee, kavatsen emapalga lõppedes end õppelaenust elatada nii kaua kui võimalik. Sügisel tahaks kooligi tagasi minna, kui kõik otsad kenasti kokku jooksevad.

Minu elus on ka keegi, kes alguses sai kandma Silmarõõmu nime, kuigi nüüdseks on ta midagi palju enamat. Ma ei oleks eal arvanud, et napilt aasta pärast on mu elus keegi päris. Eks neid pisikesi flinge oli küll, Silmarõõmgi oli alguses pelgalt see, aga asjad kujunesid iseenesest edasi. Nüüd otsib Melian teda hommikuti taga, kui ärkab peale ta äraminekut. Nüüd igatsen mina teda napp paar tundi peale ta lahkumist. Kuidagi iseenesest ja loomulikult on asjad läinud kaugemale, kui nad oleksid pidanud.
Ja ma olen õnnelik. Silmarõõm teeb mu õnnelikuks.

Jah, nagu näete, on kõik hästi. Mitte seepärast, et mu elu kõik parameetrid ideaalselt vastaksid soovitule, kuigi paljuski nad seda teevad. Aga seepärast, et ma mõistan nüüd ise asju enda jaoks teisiti. Ma oskan rohkem hinnata lähedasi, oma tütreid ja iseendki.

Märkate, kui palju ma kasutan ses tekstis sõna mina? See on meelega. Sest ma tean jälle, et m i n a olen tähtis.

Aitäh.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s