Saladus

Posted: mai 19, 2009 in Uncategorized

Kuulan üht laulu. Oma üksiku kõrvaklapiga, justnagu kaugustest kostmas. Sest ma pole siiani suutnud…viitsinud?…tahtnud…jah, tahtnud oma kõlareid ühendada. Aga täiesti võimalik on nii muusikat kuulata. Kuulan ju. Lugu, seda ühte lugu, juba mitmendat korda järjest.

See meenutab mulle Silmarõõmu ja meie loo algust. Seda aega, kui keegi midagi ei teadnud ega kahtlustanud. Seda aega oli päris palju. Ma ei saa öelda, et seda igatsen, sest praegu on parem, nii palju parem, aga mingi oma eksootiline võlu selles ajas oli. Varjatud musid koridori hämarates nurkades, kui teised olid toas. Õhtused külaskäigud ja komistavad vabandused sõpradele vahele jäädes. Isegi kaisutamine diivanil, kui purjus sõber magas põrandal [Olgu, see on rohkem koomiline kui romantiline. Kohe hästi palju rohkem koomiline.]. Eriti hästi mäletan rännakut Tartusse ühe tema sõbra sünnipäevale, kuhu ta mu “kingitusena kaasa võttis”. Esimest korda veetsime siis pikemalt koos aega, saime rääkida ja teineteist tundma õppida.

Ma avastasin eelmine nädal, et pole temaga ikka veel ära harjunud. Vaatasin ta pilte ja tunne oli selline, et seal pildil on keegi, keda ma tean. Mitte keegi, kes on minu. Kuidagi nii võõras ja kauge tundus see kõik.
Kogu see olukord on mulle lihtsalt uskumatu. See, et peale nii lühikest aega mul on keegi. See, et tegemist on temaga. Ma mäletan hästi, kuidas ta mulle silma jäi ja kõiki neid pisikesi olukordi, mida ma tekitasin, et temaga lähemalt suhtlema hakata. Seda varjude taga toimuvat jahti.

Olen emalt pärinud võrdlemisi hea inimestetundmisvõime. Vahel ma küll eitan oma sisetunnet, kuid enamasti see ei peta. Sellest ja tavapärasest inimeste käitumise analüüsimisest tekibki tunne, et inimesed on raamatud, keda lugeda. Mõni paksem, mõni õhem, mõni selgemas keeles kirjutatud kui teine.
Aga Silmarõõm oli mustade, vähimategi eristusmärkideta nahkköites tühi raamat. Suured valged lehed. Ei midagi. Iga kord, kui mõtlesin, et tean temast midagi, keeras ta selle vastupidiseks. See paeluski mind tema puhul kõige enam. See, et ma ei saanud temast absoluutselt aru. Väga põnev oli seda raamatut järk-järgult kirjutada.
Isegi nüüd, kui raamat on peaaegu täis teksti, võtab ta kätte ja kirjutab aegajalt mõne peatüki ümber. Isegi nüüd, kui olen teda õppinud tundma nii mõnestki sopist [Ja ma ei mõtle mitte vaid piltlikult…], suudab ta mind üllatada. Mõne meeldiva iseloomuomaduse või arvamusega, mis mind jätkuvalt paelub.

Silmarõõmus on olemas enamus asju, mida ma mehes hindan ja mida tahan. Tema ise seda muidugi ei usu. Printsess herneteral, vot see ma olen ta jaoks. Ta on millegi pärast nii kindel, et temast ei piisa.
Aga ma ei suudakski olla koos mehega, kellele ma ei saa alt üles vaadata. Seepärast vist enamus mu jahte lõppesidki saagi kinni püüdmise hetkel ja muutusid igavaks. Ma tahan meest, keda ma saan imetleda. Olgu siis asi tema kohusetundlikkuses, suhtumises minusse või musklis, mida ma saan silitada, kui ta käe mu ümber viskab. Aga mulle meeldib, kui need pisikesed detailid klapivad.
Mulle meeldivad isegi vead. Ideaalsetena oleksime ju kõik ühesugused, just meie halvad harjumused ja veidrad iseloomujooned teevad meist need, kes me oleme. Annavad särtsu ja põnevust juurde inimeseks olemisele. Mulle meeldivad aegajalt need halvad olukorrad, mis panevad kõike teisiti hindama.
Ma ei tahaks inimest, kellega mu maailmavaade täielikult kokku langeb. Kujutate siis ette õhtuseid vestlusi, mis koosnevad vaid teineteisega nõustumisest. Mulle meeldib ääretult vaielda, eriti, kui seda tehakse läbi huumoriprisma ning pärast ootab siiski ees rahumeelne kaisutus.

Jah, laul muudkui mängib ja mängib. Ja mina olen nii üllatavalt rahul. Temaga. Endaga. Meiega.


Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s