Veere, veere, kakukene

Posted: oktoober 27, 2009 in Uncategorized

Ma polegi jõudnud teiega jagada uudist, et olen juba veidi üle kuu ratta- omanik. Sain omale korraliku ja ilusa naisteka, millega kõlbab ka seelikuga sõita [Unistus!] ning lastetool on ilusti pakiraamile kinnitatud. Oii, kui hea ja mugav nüüd elu on! Annaks muidugi vaid rohkem ilma, et sõita. Väike vihm õnneks ei takista.
Laps on ka täitsa rahul seal, padi on all, et oleks mugavam. Kui juba mitu tundi oleme sõitnud, siis hakkab lõpuks nihelema, eks asi läheb igavaks.

Kuna ma väga hea rattaga sõitja pole, pabistasin proovides ikka päris kõvasti. Ratast käe otsas vedades tundus see laps seal väga raske. Tegelikkuses, õnneks, pole last eriti tundagi sõites, kui ta hoolega sipleb, siis veidi.
Lisaks pidin ümber õppima jalgpidurile, mis oli kah keeruline, kainelt mõeldes sain ilusti pidurdatud, aga ohuolukorras hakkasin paaniliselt lenksa vajutama, hoolimata sellest, et seal polnud midagi vajutada.

Loodan, et Melian järgmiseks suveks liiga suureks ei kasva ning saame ikka edasi rallida, Mirith sai kah vanaisalt omale ratta ja siis saame kõik veereda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s