Veere, veere, kakukene

Posted: oktoober 27, 2009 in Uncategorized

Ma polegi jõudnud teiega jagada uudist, et olen juba veidi üle kuu ratta- omanik. Sain omale korraliku ja ilusa naisteka, millega kõlbab ka seelikuga sõita [Unistus!] ning lastetool on ilusti pakiraamile kinnitatud. Oii, kui hea ja mugav nüüd elu on! Annaks muidugi vaid rohkem ilma, et sõita. Väike vihm õnneks ei takista.
Laps on ka täitsa rahul seal, padi on all, et oleks mugavam. Kui juba mitu tundi oleme sõitnud, siis hakkab lõpuks nihelema, eks asi läheb igavaks.

Kuna ma väga hea rattaga sõitja pole, pabistasin proovides ikka päris kõvasti. Ratast käe otsas vedades tundus see laps seal väga raske. Tegelikkuses, õnneks, pole last eriti tundagi sõites, kui ta hoolega sipleb, siis veidi.
Lisaks pidin ümber õppima jalgpidurile, mis oli kah keeruline, kainelt mõeldes sain ilusti pidurdatud, aga ohuolukorras hakkasin paaniliselt lenksa vajutama, hoolimata sellest, et seal polnud midagi vajutada.

Loodan, et Melian järgmiseks suveks liiga suureks ei kasva ning saame ikka edasi rallida, Mirith sai kah vanaisalt omale ratta ja siis saame kõik veereda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s