Legend isadepäevapeost

Posted: november 6, 2009 in Uncategorized

Alguse sai see kõik vist tegelikult sellel hetkel, kui me eelmine nädal kõndisime lasteaiast koju ning Mirith omaette rääkis: “Ja Isadepäevapeole kutsun ma vanaisa U ja vanaisa T ja issi ja Silmarõõmu.” Ma ehmusin selle peale nii väga, et ei suutnud isegi ühtegi sõna öelda. Mirith vaatas kapuutsiääre alt ootavalt minu poole, ta sai väga hästi aru, et oli öelnud midagi üpris vastuolulist.
“Mm,” kokutasin vastu, “sellest pead Sa küll ise Silmarõõmuga rääkima.”
Voah. Selleks ma veel küll valmis pole. See pidu. Teised inimesed. Kuidagi…tõsine. Ja vägagi ebamugav, kui Härra otsustab kah kohale ilmuda. Aga ma parem ei sekku sellesse. Las need kaks ise otsustavad. Mina…Ma ei teadnudki, mida ma mõtlen.

Oli see nüüd järgmine või ülejärgmine päev, kui me koduteel Silmarõõmu juurest läbi läksime ning Mirith ta Sügispeole kutsus. Kutt võttis seda võrdlemisi rahulikult ja minagi mõtlesin, et näe, tema suudab nii kaine mõtlemisega olla ja mina paanitsen. Pealegi on ta nagunii tõenäoliselt tööl ja ei saa tulla. Või kui ka saab, siis Härra nagunii ei viitsi tulla.
…Kuni mulle jõudis kohale, et Silmarõõm ei pruugi üldse teada, mis see Sügispidu endast kujutab. Minu jaoks oli see elementaarne, aga tal pole tõenäoliselt isegi aimu, millal üldse on Isadepäev.
Valgustasin teda. Kuigi tegin seda meelega pimedas voodis olles, sain siiski aru, et ta tõepoolest polnud neid kahte asja omavahel seostanud.

Minu õnneks otsustas ka tema, et see oleks suur ja ebamugav samm. Lisaks oli Härra juba lubanud tulla, kui rääkisin tollele, et Mirith ka Silmarõõmu kutsus. Ju see siis ikka mingeid tundeid tekitas. Seega sai ära hoitud nii täiskasvanute kohmetus kui ka leitud lihtne vastus Mirithi küsimusele, et kelle ta ometi siis perepildile joonistab?

***
Tänane Isadepäevapidu läks väga mõnusalt. Melian tüdines muidugi üsna kiiresti, laulis veidi kaasa ning läks siis saalist välja uitama. Ta läks koos lasteaia juhatajaga tolle kabinetti arvutist kalu vaatama. Võttis võõral tädil küsimise peale käest kinni ja läks, kordagi vaatamata, kas mina ka seal olen… Juhataja kommenteeris, et näe, on küll valmis lasteaeda minekuks, nagu oleks teadnud, mis teemad mu peakest viimastel päevadel vaevavad.

Mirith oli väga õnnelik, et Härra ikka kohale ilmus. Kuigi seekord oli hämmastavalt palju vanaisasid. Tegid oma laulud ja tantsud ja kinkisid porgandipirukaid. Väga armas lasteaiapidu, mulle alati sealsed üritused sümpatiseerivad. Härra tuli isegi meiega linna pärast, viisime Mirithi koos laulma.

Anniga vaatasime kodus fotosid. Näitasin, et näe, Issi, too tuleb ka täna. Et teete pilti ja. Melian näitas noogutades näpuga järgi.
Saalis olles lubas endale nägusid teha ja suhtles ilusti, vaid korra häbenes. Aga pildile, nagu ma kartsin, polnud siiski nõus koos Härraga jääma. Nii kaua istus süles, kui sätiti, aga siis justkui korraga märkas, kus ta on ning hakkas kõva häälega protesteerima.
Ma ei oskanud isegi pettunud olla, ma vist pigem ootasin seda. Ta polnud ju ammu näinud Härrat, pigem oli tegemist tema jaoks ühe suvalise onuga ja kaua Sa sellisel ikka end väntsutada lased. Kurb.

Vähemalt sai neist kahest ühe pildi. Ja mis kõige tähtsam, õhtu möödus draamadeta. Seda mu elus viimasel ajal tihti ei juhtu. [Juba tuli meelde, et valetasin. Vanaisa auto läks katki ja draamat ikka natuke sai.]

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s