Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg, millal Sina lähed…

Posted: detsember 2, 2009 in Uncategorized

Jalutasin tänase laulutunni jooksul mööda poode ja üritasin hankida päkapikusussi sisse panekuks kraami. Parajalt lootusetu üritus, peaksin mainima. Kui esialgne plaan oli kogu kuu varu korraga ära osta, siis ideed lõppesid kuskil 16nda kuupäeva kanti. Pakk rasvakriite, mida saab paarikaupa sussi pista, juukseehted, kellukesed, ökomaiustused, pisikesed pehmed liblikad (hirmkallid, aga hirmarmsad), mullitajad… Umbes seal ta lõppeski. Ei taha oma lapsi ei E-de ega ebavajalike plastmassjubinatega üle külvata, samas ei saa ju päkapikk tulemata jääda. Õnneks nad rõõmustavad ka nendesamade mandariinide üle, mida eelmine õhtu peale õhtusööki sai, aga aluspesu ei lubanud Silmarõõm siiski jõulusoki sisse toppida…

Helistasin puhisedes Härrale ja teatasin, et järgmine detsembrikuu elavad lapsed tema juures ning tema tegeleb ise päkapikkude võõrustamisega. Ta pobises, et no kui Eestis on, siis vaatab seda asja, aga ma ähvardasin nad ka Inglismaale saata vajadusel.
Raske see lapsevanema elu.

Ja jõulukuuse alla minevatest pakkidest rääkimata. Enda kingitused sain õnneks tänu Egmonti soodus- müügile kiirelt kaelast ära, mõned Mamma omad kah. Tegelikult tellisin juba neile sünnipäevakingitusedki Käsitööjumalanna käest ära, aga no see selleks.
Kõikse raskem on ju teistele öelda, mida kinkida võiks. Aga kõik juba küsivad. Ühelt poolt on meiega raamatud alati hea valik, teiselt poolt on meil neid parajalt palju ja kes tihti külas ei käi, see ju ei tea, mis juba olemas. Näiteks kõik ilmunud haldjate raamatud on vist küll olemas. Disney omad kindlasti.
Mind ennast vaimustab kõikse rohkem lego Duplo. Ainus plastmass, mida rõõmuga oma kodus tunnistan. Olemas on meil neid veel üsna vähe, loomabeebide komplekt, klotside stardikas ja voodiga printsess. Lausa nii vähe, et kui tahtsin lastega koos mängida, saadeti mind teise tuppa, et “ma nende klotse ei varastaks”. Nojah. Seega Duplot soovitasin küll suure häälega kõigile Härrapoolsetele sugulastele kinkimiseks. Ehk võetakse kuulda kah.
[Muuseas, kui kellelgi omad lapsed Duplost välja kasvanud ja on nõus neid soodsalt edasi müüma, olen väga huvitatud!]
Veel oli meil vaja värvipliiatseid, see soov sai ka edasi antud ning kuuldavasti ka omaks võetud.

Rohkem aga nagu polegi midagi. Ma olen ju nii karm emme, et igasugustele suvalistele sõltuvustele järgi ei taha anda ja brändikultust ei tunnista. Näiteks vaadatakse poes küll igatsevalt Pet Shopi pisikesi loomakesi, aga sõbranna juures, kus neid terve riiulitäis, ei mängi nendega keegi. Kaval nipp mänguasjatootjate poolt, teha kari armsaid asju, mida tuleb koguda, koguda ja koguda. Samas kasu neist nagu eriti pole.
Hello Kitty peale hakkab kah hääl värisema, aga sellestki sarjast pole midagi asjalikku saada ja no hindadest ei tasu rääkimagi hakata.

Tegelikkuses on ju lausa kurb, et tuleb igapäevaselt võidelda ületarbimise vastu ja samas sealjuures lapse jõuluaega mitte ära rikkuma. Minu laps küll on üsna mõistev ja tõenäoliselt jääks rõõmsal ilmel ka päkapiku toodud asjast ilma, kui ma talle seletaks, kui palju halba toimib ületarbimise tõttu, aga nii ekstreemseks ma veel minna ei tahaks. Tuleb leida see tasakaal. Ja eks millega meie ei mängi, selle arvelt saavad ju teised lapsed õnnelikuks.


Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s