Minulgi on taluvuspiir

Posted: detsember 13, 2009 in Uncategorized

Vahel saab kõrini. Vahel tõesti saab. Sa armastad inimest tingimusteta, Sa lepid tema vigadega, Sa oled tema jaoks alati olemas. Tegelikult Sa ju jumaldad teda. Ja Sa tead, et Sa saad talle alati loota, alati toetuda. Te olete teineteisel olemas. See ongi sõprus. See ongi armastus.

Aga vahel pääseb inimese egotsentriline loomus esile ja siis Sa korraga unustad, et sõber on sõber igas olukorras ja plahvatad. Su parim sõber peaks olema see, kes neelab alla oma tunded ja oma arvamuse ning austab Sinu oma ka siis, kui see talle ei meeldi. Sest Sa oled õnnelik. See peakski ju olema kõige tähtsam – mitte arvamus, aga õnn. Kui minu sõber on õnnelik, siis mina unustan oma arvamuse asjast ja selle, mida mina teeks ning naudin tema edu. Ja isegi kui ma tean, et ta kukub, siis ma rõõmustan ikkagi temaga koos. Ja pärast olen olemas, et teda kinni püüda.

Aga kui Sulle ühel hetkel teatatakse, et Sinu õnnest peaks tähtsam olema see, mida teine arvab või mõtleb, teeb see haiget. Hirmsasti teeb haiget. Kõik ei saagi kõigile meeldida. Kõike ei saagi mõista. Kõik ei saagi oma tahtmist mööda sündida. See on osa elust, millega tuleb leppida.
Aga isegi alkoholi uima all olles tuleks natuke valida oma sõnu ja emotsioone. Sest muidu teed teisele paratamatult haiget.

Sa oled minu hinges juba kaua-kaua sees olnud ja Sa ei kao sealt kuskile, Sa ei pea minu hinge auku lööma, et sinna sisse pääseda.
Palun mõtle. Palun ära tee mulle haiget.

Mõistad?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s