Kui sajab, siis kallab

Posted: detsember 21, 2009 in Uncategorized

Mõni päev on vahel lihtsalt selline…Selline, kus algusest peale kõik kisub viltu. Kus asjad ei jookse nii, nagu ise tahaks, kulutatud saab üleliigset füüsilist ja vaimset resurssi ning aeg jookseb Sinu kahjuks.
Ja leidub inimesi, kes suudavad ikka ja jälle meelde tuletada, et nad ei hooli. Kuigi minagi enamus aega ei hooli, siis sellisel päeval mõjub see siiski odana südamesse, kui Härra tuletab meelde, et ei ole meie lapsed, on minu lapsed. Aegajalt suudan isegi mina selle ju unustada.

Ja “ideaalse” lõpuna “ideaalsele” päevale jään ma auto alla! Tegelikult ju ei juhtunud mitte midagi, lihtsalt lumine tee ja aeglaselt pöörav auto, kus juht tõenäoliselt arvestas minu liikumiskiirust valesti. Aga kui ma esmase refleksina lükkasin käru endast kaugemale ning avastasin end pepuli lumest, kõva häälega naermast, vanem meesterahvas paaniliselt mulle raha, haiglat ja maeiteamida pakkumas, siis oli see nagu püant halvast anekdoodist. Ma jäin auto alla.

Kõigeparem toonitas retooriliselt, et miks ma üldse imestan, minuga juhtub ju kogu aeg nii.
Ma tean, ma tean küll, aga ikkagi on naljakas. Või siis halenaljakas.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s