Ürgses rütmis…

Posted: veebruar 18, 2010 in Uncategorized

Viljandi!
Hoolimata takistustest teel, nagu ülejala visatud ähvardused ja öömaja puudumine, jõudsin siiski siia.
Ööbin, kusjuures, imelises korteris, mille sarnases tahaks väga elada. Läbi kahe korruse ja imeilusate põrandatega. Mida Sa hing veel ihkad? Mina ja mu põrandakiiks.
Korteri perenaised on ka mõlemad hästi armsad ja toredad, ma ei tunnegi end nii väga sissetungijana, kui kartsin. Kuigi mõneti on ka imelik Viljandis olla ilma oma eelmise võõrustajanna sebimise ja naeratuseta, tema on hoopistükkis Jõuluvanamaal!

Eile käisime teatris, aga sellest teen eraldi postituse. Peale teatrit ruttasime Kultuurikolmapäevale, seekord oli meeste eri. Nägime küll vaid ühte esitust. Ma mõtlesin selle ajal, et kuigi ma olen tantsuvõhik, on mul teooria, et kunst on miski, millega mina ei saa hakkama. Ja see siis vastavalt kas meeldib mulle või mitte. Aga mõned asjad on vist lihtsalt minu jaoks liialt lihtsad või labased ning ma keeldun neid kunstiks nimetada.

Peale seda käisin korraks läbi tudengite kultuskohast Puhtast Kullast, kui mõistus tuli ikka koju ning läksin ööbimiskohta eksamiks õppima. Ma olen ju see niiitarktüdruk, kes alles viimane õhtu enne suurt ja tähtsat eksamit küsimustele vastamist lõpetab. Peale vastuste kirjasaamist oli aga kell nii palju ning mina nii väsinud, et keerasin hoopis magama. Hommikul jõudsin vastused kaks korda läbi lugeda ja asusin kooli poole teele.
Mööda seda rada tippides hakkas mul enneolematult halb. Ma ei suutnud uskuda, et olen jälle nii rumal olnud, et ma ei õppinud korralikult niivõrd tähtsaks eksamiks, hinne, mis mõjutab ju ka mu stipendiumi saamise võimalusi. Kooli jõudes olin valmis prügikasti oksendama.

Õnneks, ja ma kordan – õnneks, läks kõik hästi. Kuigi sisenesin ruumi pea longus, oskasin siiski kõikidele küsimustele vastata ja lausa nii hästi, et õppejõud teatas: “Sinuga on ju igav, nii tüütu on küsida, kui Sa kõike tead! Pool aega rääkisime ka mu esseest, mis viis teemani sõda ja elektriimpulssrelvad. Ja kuigi tunnistasin ausalt üles, et kohustuslik kirjandus on mul läbi lugemata, sain siiski A!
Tõeliselt uhke tunne on sees ja muidugi pingelangus. Ikkagi mu esimene p ä r i s eksam, suuline ja materjalirohke. Ometigi ka midagi rõõmustavat selles mornis aastaalguses.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s