Ürgses rütmis…

Posted: veebruar 18, 2010 in Uncategorized

Viljandi!
Hoolimata takistustest teel, nagu ülejala visatud ähvardused ja öömaja puudumine, jõudsin siiski siia.
Ööbin, kusjuures, imelises korteris, mille sarnases tahaks väga elada. Läbi kahe korruse ja imeilusate põrandatega. Mida Sa hing veel ihkad? Mina ja mu põrandakiiks.
Korteri perenaised on ka mõlemad hästi armsad ja toredad, ma ei tunnegi end nii väga sissetungijana, kui kartsin. Kuigi mõneti on ka imelik Viljandis olla ilma oma eelmise võõrustajanna sebimise ja naeratuseta, tema on hoopistükkis Jõuluvanamaal!

Eile käisime teatris, aga sellest teen eraldi postituse. Peale teatrit ruttasime Kultuurikolmapäevale, seekord oli meeste eri. Nägime küll vaid ühte esitust. Ma mõtlesin selle ajal, et kuigi ma olen tantsuvõhik, on mul teooria, et kunst on miski, millega mina ei saa hakkama. Ja see siis vastavalt kas meeldib mulle või mitte. Aga mõned asjad on vist lihtsalt minu jaoks liialt lihtsad või labased ning ma keeldun neid kunstiks nimetada.

Peale seda käisin korraks läbi tudengite kultuskohast Puhtast Kullast, kui mõistus tuli ikka koju ning läksin ööbimiskohta eksamiks õppima. Ma olen ju see niiitarktüdruk, kes alles viimane õhtu enne suurt ja tähtsat eksamit küsimustele vastamist lõpetab. Peale vastuste kirjasaamist oli aga kell nii palju ning mina nii väsinud, et keerasin hoopis magama. Hommikul jõudsin vastused kaks korda läbi lugeda ja asusin kooli poole teele.
Mööda seda rada tippides hakkas mul enneolematult halb. Ma ei suutnud uskuda, et olen jälle nii rumal olnud, et ma ei õppinud korralikult niivõrd tähtsaks eksamiks, hinne, mis mõjutab ju ka mu stipendiumi saamise võimalusi. Kooli jõudes olin valmis prügikasti oksendama.

Õnneks, ja ma kordan – õnneks, läks kõik hästi. Kuigi sisenesin ruumi pea longus, oskasin siiski kõikidele küsimustele vastata ja lausa nii hästi, et õppejõud teatas: “Sinuga on ju igav, nii tüütu on küsida, kui Sa kõike tead! Pool aega rääkisime ka mu esseest, mis viis teemani sõda ja elektriimpulssrelvad. Ja kuigi tunnistasin ausalt üles, et kohustuslik kirjandus on mul läbi lugemata, sain siiski A!
Tõeliselt uhke tunne on sees ja muidugi pingelangus. Ikkagi mu esimene p ä r i s eksam, suuline ja materjalirohke. Ometigi ka midagi rõõmustavat selles mornis aastaalguses.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s