Päev prügikastis

Posted: veebruar 22, 2010 in Uncategorized

Ilus pühapäevahommik. Ees on ootamas lasteaia perepäev vastlapäeva tähistamiseks, Laane hobusetallides. Tatsume hommikul säravvalgesse ja jahedasse talveilma, et asuda teele. Kuna Silmarõõm võttis ühes minu hirmraske kohvri, olin just Viljandist saabunud, võtsin mina tema prügikoti. Ja viskasin selle õues siis prügikasti. Koos kõigi tema võtmetega. Kodu, postkast, töö. Kõik.
Enne selle märkamist tõmbasin muidugi ka tabaluku rõõmsalt kinni. Seejärel jäin lolli näoga oma tühja pihku vaatama. “Sa tapad mu kohe ära!” hõikasin auto juures sebivale mehele.

Edasi laenasime kuskilt prügikastivõtme, aga meie võtmeid näha muidugi polnud. Peale (minupoolset) paanikat sõitsime minu juurde, tegime MacGyverit, teipides mikserikonksu harjavarre külge ning sõitsime tagasi. Ühe lahke naabritädi abiga saime isegi reha, millega teisi prügikotte eest ära tõsta. Suurt kasu sellest muidugi polnud, sest osa inimesi armastab ju prügi ilma kotita visata, seega oli seal kuhjaga lahtist sodi ning kuna need konteinerid on maa sees, oli ka üsna raske sinna küünitada.
Möödakäijad ikka aeglustasid sammu, mina, peadpidi prügikastis, olin vist piisavalt huvitav.
Võtmeid aga polnud ikka näha. Peale järjekordset (minupoolset) paanitsemist otsustasime siiski tallidesse sõita, olime niigi hiljaks jäämas. Tõime lapsed ja veetsime paar tegusat tundi, seal oli väga tore, lapsed nautisid hobuste paitamist ja saanisõitu ning kõiki muid tegevusi. Meid õnnistati ka küll külma, aga vähemalt tuulevaikse ilmaga, nii et isegi Melianil oli väga tore.

Tagasitulles võtsime kaasa mu isa ning koormarihma otsa kinnitatud kaks suurt magnetit. Järjekordne võtme küsimine, reha hankimine, abivalmis ja uudishimulikud memmekesed ning tagatippu isegi prügikasti ronimine. Kasu muidugi ei miskit, võtmeid põle.

Asja teeb julmalt naeruväärseks ka fakt, et Silmarõõmul pole oma korteriomaniku kontakte, samuti ei tea neid keegi trepikojast ega ühistu esinaine. Nimeotsing tulemusi ei andnud. Nüüdseks küll on suurema kamba peale mingi aadress tuvastatud ning Silmarõõm läks võtmejahile.

Mina olin õhtu otsa õnnetust õnnetum, Silmarõõm aga pillas õhtu otsa kommentaare a’la “Hea, et prügikasti lähedal polnud”, kui mul miski käest kukkus. Tore, et keegigi meist suudab asja huumoriga võtta.

Kui ma Mirithile juhtunust rääkisin, mõtles ta veidi ja küsis siis: “Emme, kas Sa said Silmarõõmu peale vihaseks ja viskasid siis võtmed prügikasti?”

Advertisements
Kommentaarid
  1. Evelin ütles:

    😀 päris hull.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s