"Paha emme!"

Posted: veebruar 24, 2010 in Uncategorized

Kui Mirith oli see laps, kes aastaselt hakkas sõnu nagu trofeesid korjama ning enne kahte lugesin juba jõuluvanale neljarealise luuletuse, mille kõigist sõnadest ta tõenäoliselt arugi ei saanud, siis Melian on meil tunduvalt vaiksem ja korralikum olnud.

Ta pole isegi kunagi titekeeles jutustanud. Käisin siin ükspäev üht võõrast imearmsat aastast tüdrukukest hoidmas, kes lobises oma titakeeles ning üritas minu sõnu järgi öelda, isegi nii raskeid, nagu juuksed! Emme, aitäh ja muud patenteeritud esimesed sõnad ammugi selged.
Melian kudrutas. Algusest peale, nagu väike tuvi. Sellist pudikeelt ja omaette lobisemist ta pole harrastanud, ainult kudrutab ja laulab. Esimesed sõnadki tulid pigem hiljem kui varem ning üsna vaevaliselt. Natuke enne teist eluaastat oli tal umbes 15 sõna ja põhiväljendit-nime, mida ta ka kokku toppis omavahel, näiteks “Emme anna mämm”. Kuna ta aga on pesamuna, kelle järgi nagunii kogu aeg joostakse, naersin ikka, et tal pole vajagi rohkem rääkida õppida, nii kui ta näpu tõstab, kõik jooksevad.


Kaheseks saades otsustas ta aga päeva pealt rääkima hakata. Šokeeris meid sünnipäeval mitme uue sõna ja nimega, nt Liisi ja taldrik. Ja edasi tuli nagu lepase reega. Sõnavara on küll ikka seal nii 30 sõna piires, aga see on ka kahe nädalaga kahekordistatud ju. Ja laused teeb hästi palju. Ning kõiki uusi sõnu ja asju tahab järgi öelda. Lasteaias on neil näiteks Hanna Eliise, keda ta rõõmsalt Annaliiseks kutsub. Ei ole ju väga lihtne sõna!
Kui ta ammusest aega juba enda kohta Tita ütles, siis nüüd ütleb enamasti Anni. Anni käib, teeb ja tahab. Teised lapsed on ikka Titad. Onusid ta ei tunnista siiski siiani, kõik on Tädid.

Uusim leiutis on “paha emme”. Tuli see algselt sellest, kui ma poes ütlesin, et teeme kähku, mul on paha olla. Kohe kostus “pahaemme, pahaemme”. Üritasin siis teda õpetada ütlema “emme on haige”, aga see loomulikult ei õnnestunud. Nii kuulsidki kõik poemüüjad ja -külastajad, kui paha emme tal on. Üsna pea õppis ta aga ära selle sõna mõjuvõimu, nii kui ma miskit teha käsin, kostub: “Paha emme!”

Advertisements
Kommentaarid
  1. viki ütles:

    Oi…me oleme ka tähele pannud, et lapsed haaravad veidraid sõnu või lauseid, nad ei kuula vael korralikult juttu aga panevad midagi kõrva taha ja see laotakse ootamatul hetkel välja siis 😉

  2. Linda ütles:

    Vähemalt üks hea mõju on lasteaial, paljud hakkavad seal rääkima. 🙂 Minu hakkas poiss ka lasteias lõpuks rääkima, aga no tema oli juba tunduvalt vanem.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s