Kuulutame rannahooaja avatuks!

Posted: juuli 7, 2010 in Uncategorized

…ehk siis Morme sai esimest korda päriselt randa. Lapsed juba vanaemaga nädalavahetusel sulistasid, päevitasid ja väisasid kontserdit, aga mina veetsin aega hoopis häält kähedaks karjudes ja päikese eest varju otsides HRLis.

Eilne päev möödus kuidagi märkamatult koduseid asju tehes ja vanaema juures hiigelsuuri maasikaid koju vedades, nii et kogu see ilus ilm jäi kasutamata. Täna põrutasime aga kohe randa, kui suurim leitsak üle läks.

Juba teekond sinna algas põnevalt, bussipeatuses oodates olime tunnistajateks tõenäoliselt lahus elavatele vanematele, kes lapse pärast kaklesid. Suur ja uhke auto peatus, sinna juurde kõndis ema, kiskus nutva lapse autost välja ja kõndis edasi, auto sõitis neile järgi, välja kargas karjuv isa, võttis nutva lapse ja toppis autosse tagasi, sõitis edasi, peatus ema ees ja lõpuks läks ka ema autosse. Kõike seda saatsid lapse pisarad ja palved ning vanemate karjumine.
Mul tuli kananahk ihule. Mõtlesin, et kui nad varsti ei lõpeta, lähen võtan ise selle nutva tüdruku sealt ära. Kuidas saab nii tülisse kaduda, et ei märkagi enam lapse heaolu, mille pärast ilmselgelt tülitseda üritatakse? Miks nii tihti on lahkuminekul tähtsad vaid vanemate, aga mitte laste tunded ja soovid? Õudus. Ma olen oma eksabikaasaga tülitsenud rohkem kui tarvis, olen teda värisedes vihanud, aga mitte kunagi ei tuleks ma selle peale, et teda laste ees mustata või neil keelata temaga suhtlemast.
Viimasel ajal olen ühelt ja teiselt poolt kuulnud palju lugusid, kus täiskasvanud lahku minnes lapsi oma tahtmise saamiseks ära kasutavad – üleüldse tundub mulle iga päevaga, et suur osa lapsevanematest ei adu sekundikski, et sellest väikesest armsast pätakast peab kasvama täisväärtuslik inimene, ei mõelda ei tema füüsilise ega vaimse tervise peale, vaid käitutakse ilma igasuguse kaugeleulatuva mõtlemiseta. Konkreetsed lood mu lähemast ja kaugemast tutvusringkonnast puudutavad isasid, kes nõuavad vat et liigagi suuri õigusi laste suhtes või lausa varastavad neid, kahjuks küll liiga tihti mitte armastusest, vaid soovist emale haiget teha. Kogu see asi on mind mõtlema pannud, et eelistan iga kell olukorda, kus laste isa neist väljagi ei tee, kui seda, et nõuaks neid pooleks ajaks enda juurde või manipuleeriks asjade ja muu taolisega. Iga kell olen ennemini uhke üksikvanem. Õnneks on viimasel ajal kogu lastehoidmise jagamine võrdlemisi hästi sujunud, laste isa tuleb mulle vastu, kui abi vajan ja lõppeks polegi ju minu jaoks oluline, kas lapsed veedavad siis selle aja vanavanemate või isaga – kahtlustan, et esimene ongi neile põnevam. Aga tundub, et viimasel ajal on ka issi siiski pildil olnud, sest ta on sõnavarasse ja lauludesse vähe tihedamalt siginenud.
Naljakas on ka muidugi see, et ühiskond justnagu pelgab mõtet sellest, et lahusolevad vanemad omavahel hästi saavad. Julgen öelda, et mul Härraga selles suhtes probleeme pole, on selle lastekasvatamisega nagu on, aga omavahelisi tülisid pole meil väga pikka aega olnud ja võime rahulikult ka vestelda teineteise armusuhetest või maailmapoliitikast. Naerma ajab, kuidas mõned ühised tuttavad üritavad mulle selgitada, et nad pole tema poolt – kas tõesti tundub, et iga teretuttav peab pooli valima?

Aga randa me siiski lõpuks jõudsime. Ja oi kui mõnus oli vedeleda! Panin lina veepiirile ja pikutasin vees mängivaid lapsi jälgides. Ma ei väsi imestamast, kui kiiresti see suvi on kätte jõudnud – mäletan nii selgesti eelmine aasta veel mõistuseta, kuid kiire jalasiputamisvõimega Melianile mänguväljakul, pargis, rannas, metsas, kontserdil ja kõikides muudes mõeldavates kohtades järgi joostes, et järgmine aasta on ehk kergem! Nüüd istun rahumeeli pargipingil ja loen raamatut aegajalt silmi tõstes ning ei mingit probleemi. Anni ongi juba suur tüdruk.

Lõppu mainiks veel vaikselt sosistades, sest avalikult ju sellest ei räägita – aga suvepuhkusele jäämine on kiireid tulemusi näidanud ja Melian ongi mähkuvaba!

Advertisements
Kommentaarid
  1. Jaana ütles:

    Tublid Anni! Mina pole suutnud plikadele selgeks teha, et pott on hea leiutis. No ei oska või on mul lapsed veel rumalad, kuigi kahtlen selles.

    mis puutub lahusolevatesse vanematesse, siis tõesti on lastest kahju. näen seda oma õe pealt, kuidas tegelikult mõlemad manipuleerivad lapsega ja lõppkokkuvõttes teeb laps ka seda… kahju on, aga vahele segada ei saa…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s