Hard Rock Laager 2010

Posted: august 5, 2010 in Uncategorized

Festival algas ideaalselt juba mitu päeva varem – nimelt võitsime Pärnu Raadiost kaks piletit lisaks, mille saime siis maha müüa ja nii oli festivali kuluraha olemas. 

Selleaastane muusikavalik oli minu jaoks väga põnev, sest kogu nimistust oli vaid umbes kolm bändi, mida ma üldse näha ei tahtnud. Ülejäänutest olid mõned suurepärased, mõned head ja mõned halvad, aga vähemalt said nähtud. Parima mulje jätsid muidugi Finntroll, Mad Sin ja Pedigree. Mayhem pole minu maitse järgi muusika, ja kogu see tsirkus laval ja enda järgi oodata laskmine võttis viimasegi naudingupiisa. 

Minu jaoks on selliste festivalide üks suurimaid plusse muidugi see, kui ma saan istuda kännu otsas ja vaadata inimesi. Mulle ääretult meeldib uurida, kuidas keegi riides on ja millised on soengud, ehted. Tibivärk. Mulle meeldib inimesi kommenteerida, kiruda androgüüne ja jagada mõttes soovitusi.
Ühel hetkel lamasime Silmarõõmuga murul ja jälgisime mööduvaid inimesi. Selle koha pealt oli ideaalne lühikeste seelikute alla vaadata. Naljatasime seal omaette ja Silmarõõm ütles midagi taolist: “Ma vaatan praegu koos oma tüdrukusõbraga teiste naiste seelikute alla. Mul on parim naine!”

Mu juuste värviline osa on juba mõnda aega lilla. Ühel hetkel hakkas see häirima, kui palju roosasid tukkasid tänaval vastu kõndis. HRLgi näitas, et roosa on populaarseim juuksevärv, kuigi lillat leidus palju riietuses. Aga juuksetukka nägin peale enda vaid veel ühel naisel.
Ka mu sõbranna, kes on pikka aega üleni roosa olnud, värvis end nüüd blondiks tagasi – peale mu juttu hakkas temagi märkama tänavatel seda trendi.

Mis tõmbasid minu jaoks kogu ürituse tuure maha, olid lapsed – tegelikult nende vanemad. See oli lihtsalt puhas õudus, kuidas ilma klappide või troppideta titad tiriti lava ette. Üks tita nuttis ja röökis, sest muusika oli nii vali, et endalgi hakkas halb ja väljas oli kõva kuumaleitsak ning pahane emme tänitas: “Ära karju, ma tahan bändi vaadata”. Ja sellise käitumisega olid veel korraliku välimusega vanemad.
Sinna kõrvale leidus katkiste riietega purupurjus isasid, kellel oli ühes käes laps, teises suits ja kolmandas õllepudel. Oi, inimestel on vist vaid kaks kätt…

Kogu selle asja keskel läksin ma juba väga närvi, sest kipun liialt teiste inimeste elu südamesse võtma…ja kui me siis telklaagrisse naasesime, jalutas mulle vastu pisike nuttev poiss, kelles tundsin ära ühe oma internetituttava poja. Keegi juba juhatas ta küll turvameeste juurde, kuid nähes nende nõutuid nägusid, läksin sinna ja ütlesin, et tean poisi vanemaid ja otsin nad ise üles. Olime just näinud poisi vanaisa, kuid miskipärast ütles ta, et see pole ta vanaisa – kuigi tean täiesti kindlalt, et oli.
Jalutasime siis veel tükk aega kontserdiplatsil ja telklaagris, kuni lõpuks leidsime ta purupurjus isa. Poisi pisarad olid ammu kuivanud, ta usaldas mind kohe, andis mulle käe ja ajas juttu – aga selleks ajaks olid juba minu igatsus oma laste järgi segunenud vihapisaratesse. Kui ma isaga rääkisin, et ta laps nuttis ja oli oma vanemad ära kaotanud, ütles ta lihtsalt mulle tuhmide silmadega otsa vaadates: “Jälle?”

Peale kõike seda istusin telgis ja nutsin, lihtsalt nutsin keset mitut tuhat inimest, sest see on hirmus, kui vastutustundetud võivad mõned inimesed olla ja kui Sa pead seda nägema ühes seltskonnas ja järgmises ja järgmises ja…
Nähes mõnda last, keda hoiti ilusti varjus, klapid peas, oleksin tahtnud ta vanemaid lihtsalt tänutäheks suudelda – niivõrd haruldane oli see vaatepilt.

Aga kui kogu see emotsioon selja taha jätta, oli üritus ületamatult tore ja lõbus, nagu ikka. Minu teine aasta festivalikülastajana. Loodan, et see traditsioon jätkub ja kunagi saan minagi öelda, et näe, juba kümnendat korda HRLile…

Esimese ja kolmanda pildi autoriks Martin Sildoja.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Kristhel ütles:

    Ma ei kujuta isegi ette, mida võib korralik lapsevanem tunda, nähes neid lapsi sel moel üksi uitamas ja veel nii väikesi. Olen ise samasugust asja täheldanud, lihtsalt masendav…

    PS! Kas ma näen midagi tuttavat sul seljas? 😛

  2. mormelar ütles:

    Hea silm Sul 😛

  3. Rents ütles:

    Mulle vahel androgüünlik välimus täitsa meeldib. See ei tähend ju ilmtingimata, et naine peab olema nagu butch või et mees tundub kohe gei, aga head näited on minu jaoks kasvõi Brian Molko või kasvõi Garbage’i lauljanna. Naisnäiteid on muidugi hulga paremaid, kui viimane, aga hetkel ei tule meelde. Lady GaGa stiilis mehelikkus on minu jaoks ka veits liig.

  4. Baltroon ütles:

    Ma nutan koos Sinuga. Südamest!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s