Mahemõtteid: Toidulauast I

Posted: oktoober 8, 2010 in Uncategorized

Ma ei teagi, kust see kõik algas…Midagi sain ma kodust kaasa, hirmu kunstväetiste ja pestitsiidide ees, näiteks. Aga põhiline muutus tuli peale teise tütre sündi ja eksabikaasast lahkuminekut. Avastades ennast ja maailma, muutsin oma suhtumist maailmasse. Veetsin loendamatu hulga aega lugedes erinevaid raamatuid, artikleid ja arutelusid. Avastasin Bioneeri portaali.

See kõik toimus aeglaselt, rahulikult ja pika aja jooksul. Ma ei mäleta oma esimest täisteranisujahu ega esimest rafineerimata suhkru pakki. Ma ei mäleta, mis ajast saati hakkasin vaatama, mida mu toit tegelikult sisaldab, mida need veidrate nimedega ained ja E-dega algavad koodid tegelikult tähendavad.
Lapsevanemaks saamine muudab ju kõike, hakkad aru saama enne nii igapäevaste kommide kahjulikkusest ja tassima koju aina rohkem värsket kraami.

Enne poe Mahe Mark Pärnusse tekkimist oli minu toidulauast täpselt nii suur hulk mahe, kui tavapoodidest leidis + natuke Riiamariist pärit kuivaineid. Riiamarii hoidis enda käes pikalt monopoli ja seetõttu panid hinnad mu rahakoti värisema. Aegajalt tõin midagi Tallinnast kaasa või palusin kellelgi osta, sinna pöördusin vaid äärmisel vajadusel. Mahe Mark tõi sõbralikud hinnad ja mis esmatähtis – värske kraami! Juustud, puu-ja juurviljad, maitserohelise ja muu kraami, millest varem vaid unistada sai. Sõbralikke müüjaid muidugi kiidan kah!

Milline on minu toidupoliitika? Julgen öelda, et võimalikult keskkonnasõbralik – keskkonna, mille keskmes olen mina. Mis vähegi võimalik, ostan otse talumehe käest. Näiteks munad (pärnakad, kellel huvi, võtke ühendust!), juurviljad (eriti talvevaru) ja liha. Vahepeal ostsin ka jahu, aga selle Viljandist tarimine paari krooni pärast muutus tüütuks, õnneks saab ka turu pealt soodsat jahu. Märki ma iseenesest taga ei aja, taludest ostes usaldan inimesi. Aga poest ostes ajan märki taga küll, kui vähegi võimalik. On mõned ostetavad asjad, näiteks kõrsikud, mis ei ole mahedad, aga lihtsalt lisaaineteta.
Netis on selline tore lehekülg Elav Toit , kust leiab mingi valiku eesti talumeestest. Suurem osa tuleb muidugi tutvuste kaudu.
Samuti arvestan ka alati toidu üleüldist keskkonnasõbralikkust – eestimaist päritolu ja võimalikult vähest pakendamist. Mis mõttega osta ökoteed, millel pole mitte ainult pappkarbil kile ümber, aga ka iga teekotike on eraldi pakitud? Turul käin oma kotiga, juurviljade segunemist ei karda. Supermarketis eraldi asju väikestesse kilekottidesse pakkida ei lase.

Mul on omad pahed. Näiteks maitserohelisega Merevaik, mille järgi aegajalt tekib isu. Ja krõpsudest on raske mööda vaadata, kui nina ette pistetakse. Ja roosa toonik. On perioode, mil patustan iga nädal, on perioode, mil ei tee seda terve kuu. Üldiselt ma ei vaeva oma pead korralik olemisega, sest siis ei suudaks mõtteid lahti rebida. On asju, mis meie kodu kunagi ei külasta, näiteks Coca Cola Company tooted või Hesburgeri burgerid. Uus ja suurepärane Pärnu McDonalds jääb samuti minu poolt põhimõtte pärast külastamata.
Aegajalt väljas söömas, kui keegi viib, käin ju ikka ja seal mahedust taga ei aja. Pärnu mahekohvikus olin sunnitud pettuma ja kliendina sinna tõenäoliselt tagasi ei lähe. Teiste juures külas olles samuti oluliselt ei pirtsuta, söön rahumeeli ka mittemahedat toitu, aga lihtsalt ebavajalikust sünteetikast hoidun ikka ja magusasõber pole ma nagunii, eelistan iga kell soolast toitu.

Selle valge suhkru loo seletas Marika Blossfeldt väga kergelt ära. Rafineeritud suhkur tekitab Su kehas plahvatuse, mis viib veresuhku taseme ääretult kõrgele. See peale toodab keha kiirelt suure koguse insuliini, et taset madaldada. Liiga suure koguse, mistõttu on veresuhkur liiga madal ja Sa tahad uuesti suhkrut. Ja nii me olemegi sõltuvuses sünteetilistest maiustustest.
Sellest lahti saada on ääretult kerge, tuleb vaid nädalake vastu pidada ja kaob igasugune magusaisu.
Ise kasutan ma suhkrut vaid küpsetamisel. Mulle väga meeldib Daverti toorroosuhkur, aga viimati ei õnnestunud mul seda kuskilt saada ja oma praeguse suhkru nime ei teagi, sain mingi samaväärse asenduse. Populaarne Billingtons on ju igati tore, aga selle koha pealt mõtlen küll, et kui juba nagunii, siis korralik ja ostan siiski mahepõllumajandusest pärit suhkrut.

Kuidas lapsed sellesse kõike suhtuvad? Peab mainima, et üllatavalt hästi. Mul on nendega üldse vedanud, armastavad pigem värsket ja omatehtud maiustusi. Olen alati neile lihtsas keeles ära seletanud, miks see või teine on kahjulik ja miks ma neid koju ei osta. Samas pole keelanud väljaspool kodu ei külas ega lasteaias eriti midagi. Suurem tüdruk on nii mõistlik, et keeldub enamasti ise – helistab mulle uhkelt vanaema juurest, et vanavana tõi kommi ja tema ei söönudki, sest need ju pahad kommid. Ja lasteaiakaaslaste sünnipäevadel kõik kiidavad, et kui teised lapsed nõuavad vaid kommi, istub minu oma juurviljade ja dipi juures. Väiksem seda veel mu seletustest väga aru ei saa, pigem üritab armsalt otsa vaadata ja öelda: „Eiiii ole ju paha?“.
Mind ajab alati naerma, kui inimesed mu mahetoitumisest teada saades avaldavad arvamust, et küll ma olen halb ema, lapsed maiustusi ei saagi. Saavad ja veel kuidas! Küpsetan nädalas kaks-kolm korda kindlasti kooki, lisaks muidugi moosi, jogurtit, puuvilju, aegajalt teen küpsiseid. Tahaks nüüd ka jäätise tegemist proovida.

Ma pean siiski tunnistama, et mu mõtted on hajevil ja kaootlised, sealt ka justkui eri juttudest pärit lõigud mu postituses. Kindlasti ei tulnud mulle ka kõik meelde. Nii et:

Jätkub…

Advertisements
Kommentaarid
  1. Hannele ütles:

    Kadri, sa kindlasti ei tea seda, aga pean ütlema, et Sinu eeskujul olen hakanud mahendusele rohkem tähelepanu pöörama. Mingid asjad on nagunii juba varasemast “paigas”, aga kas või seesama suhkur kasutamine ja muud teadmised… Need pärinevad ikka Sinult või Sinu kaudu. Aitäh selle eest! 🙂

  2. tikker ütles:

    sa oled suurepärane eeskuju! loodan ühel päeval ise sama kaugele jõuda – ja neid kontakte küsin ka kindlasti.

  3. Kristiina ütles:

    Mmmh, minul on kohutav magusasõltuvus, peaks ise ka uurima selle suhkru kohta.

  4. Triinu ütles:

    Tere!

    Tahtsin just küsida, et kuidas lasteaias selle söömisega, aga olid juba jutu lõpus vastanud. Ma ise muutusin ka palju rohkem teadlikumaks koos lapse sünniga. Enne lihtsalt ei pööranud nendele asjadele tähelepanu. Meie laps näiteks ei söö komme, me ise ka ei söö. Ses mõttes ei teki kodus ka selliseid olukordi, kus peaks lapse eest maiustamist varjama. Samas, sugulastega on alatasa vaidlused, et karistan oma last või lausa teen halba, sest aju vajab suhkrut (loe: komme ja muud jama). Vaielda on mõttetu. Ämm vahepeal lausa meelega kinkis teistele lastelastele šokolaade, et näidata, et vanemad Sulle seda osta ei luba – vot mina karistan Sind sellega, et Sinu nähes teen teistele magusaid kingitusi. Asi ei piirdu kommidega, ka muu toit on väga tervislik ja puuduvad poolfabrikaadid. Kommide asemel küpsetan kooke

    Ainult, et nüüd, kui laps on lasteaias, algasid siis mured. Esiteks on talle arsti käsul keelatud kõik tugevad allergeenid. See juba on probleem, kuna lasteaed ise ei tule selles osas vastu – kui ei tohi süüa, siis nälgigu, külmkappi ka rühmas pole (et asendustoite tuua, mis oleks muidugi tobedus). No ja siis need sünnipäevad lasteaias, ma ei tea miks arvatakse, et 2-aastane peab kommi sööma. Terve eelmise detsembri käisid neil seal päkapikud Kalevi kommidega. Olen mõnikord sünnipäevade ajal viinud sinna isetehtud küpsiseid (no, et minu laps päris ilma ei peaks jääma) ja jõulude ajal oli ta õnneks või kahjuks haige ning sellest päkapikumaaniast jäi ilma.

    Kõige parem nali oli muidugi see, et jõulude paiku teatati, et toiduraha on üle jäänud iga lapse kohta 100.-, et selle eest valige nüüd siit Kalevi kommikataloogist kommipakid. Täiesti müstika, selle 100.- eest oleks võinud veidi tervislikumaid asju lastele pakkuda igapäevaselt (a`la kohukeste ja muu taolise asemel). Kahjuks meie lasteaial ei ole kodulehte, palju mugavam oleks toidumenüüd analüüsida, kui see asuks internetis. Minu meelest võiks lasteaed olla see koht, kust laps saab tervislikku toitu. Sest arvatavasti on kodusid, kus ei jälgita, mida süüakse. Lapsepõlves tekitatud maitseeelistused jäävad last saatma terve elu, kui kodus seda ei pakuta, siis vähemalt lasteaias ju võiks?!

    Ei ole siiani leidnud mõttekaaslasi, et kuidas teised emad lasteaedades toiduga hakkama saavad…

  5. Kristhel ütles:

    Täpselt nii, tänu sinule olen hakanud vähemasti mõtteid mõlgutama, et loobuda nii mõnestki ja uurida ja uurida ja uurida…läheb üsna raskelt see, kuid olen vaikselt hakanud samme tegema. Kas või magusa suhtes…

  6. Katrin ütles:

    See on naljakas arvamus küll, et mahetoitu saavad lapsed maisutada ei saagi 🙂 Meie lapsed ei võta ka enamasti nö värvilisi komme vastu. Kui ongi mõne sellisega koju tulnud ja mina möödaminnes mainin, et ma ise seda küll suhu ei pistaks – siis poetavad prügikasti.
    Igal juhul on jogurtid, kohupiimad, enda küpsetatud koogid, küpsised, moosid paremad 🙂 Ja jäätis samuti, Ragne http://kokkama.blogspot.com/ on mõnusa õpetuse siin kirja pannud, oma tehtud kondenspiimast. Meie teeme ja oleme megarahul 🙂
    Tubli oled!

  7. anna ütles:

    Sinu kunagiste postituste põhjal asendus meie peres valge suhkur märkamatult pruuniga 🙂 Ja valge enam, tõesõna, lihtsalt ei maitsegi.

  8. Veronika ütles:

    Mulle tundub alati kummaline, kuidas kaheksakümnendatel saime kõik asjad paberisse pakitud või mannerguga koju taritud, ise sigu, kanu ja juurikaid kasvatatud isegi kortermajas elades ja nüüd on iga väiksemgi vidin omaette plastikusse keeratud. Mäletad piimapudeleid ja hapukoorepurke? Supermugavad. Ja laps sai endale taskuraha teenitud neid poodi tagasi viies. Olen suutnud säilitada joont, et juurikad, marjad, siirupid jms. saan omade ringist. Siiski ei saaks öelda, et olen teadikult mahe inimene. Kindlasti mitte. Kuid iseeneslikult tulev vastumeelsus burkside, coca cola ja värviliste pulgakommide vastu on tunduvat sügavam, kui mu õdedel näiteks. Lihtsalt kummimaitse, neoonvärvid ja pikk säilivusaeg tundub üdini vastik. Ja kõik algusest otsani ise tehtud toidud on ju paaarimad eks? Siinkohal olekski paslik soovida head leivanädala lõpuspurti ja minna juuretist jahtima!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s