Kollased juuksed, rohekas kleidike…

Posted: oktoober 11, 2010 in Uncategorized

Täna on Humana uue kauba päev ja traditsiooniliselt võtsin ka mina need kauplused oma hommikuplaani. Ma olen küll riiete ostmise suhtes hulka (ja ma mõtlen väga hulka) mõistlikumaks muutunud –  endale ostan vaid asju, mis on tõesti täiuslikud, sest ma tean, et kui miski mind poes häirib, hakkab see kodus veel rohkem häirima ja rõivad jäävad kappi seisma ning lastele ei lähtu ma enam “appi-kui-armas” printsiibist, vaid ostan vaid seda, mida tõesti väga vaja või mis on erakordselt ilusad. Kuna mul ühtteist on neile ette varutud, üritan hästi mõistlik olla ja samuti mõelda peas valmis, kas need asjad ikka millegagi sobiks kah, mulle ei meeldi mustrite kuhjumine. Ja see kõik on ka üsna hästi õnnestunud, mille üle mul on hea meel. Muidugi paneb kõigele omad piirid veel ka rahakoti sisu.

Täna aga avastasin proovikabiinijärjekorras seistes enda taga seisva kena blondi naisterahva käest eriti armsa lastejope. Kui ta oma kaasaga arutama hakkas, kas nende lapsel ikka on seda vaja, lõid minu silmad särama – ehk saan endale! Sellest hetkest sai alguse eriti haige jaht. Ma ei suutnud poest enne lahkuda, kui sain jakikese saatuse teada ning hoidsin end alati naise lähedale, juhuks kui tal tuleb tuju rõivas tagasi panna. Kahjuks ei juhtunud miskit ning nentisin kurvalt, kuidas “minu unistuste jope” kellegi teisega koju jalutas.

Siis juhtus midagi, mida ma ammu enam ei mäleta – ma kurvastasin, et seda endale ei saanud. Kohe nii väga kurvastasin, et lonkisin õues ringi ja mõtlesin, kas mul üldse on mõtet teise Humanasse minna, nagunii ostab keegi mu nina eest kõik need asjad ära, mida tahan…

Nüüd ma muidugi ei tea, kas oma käitumise peale nutta või naerda. Jabur, täiesti jabur! See oli kõigest üks jope, mida Annil isegi mitte vaja polnud. Aga see oli nii ilus…

Ühtlasi avastasin koju jõudes, et mõlemad lastele ostetud asjad on valdavalt musta värvi – üks lahe pitsseelik ja teisena jope, milline Mirithil kunagi oli ja nüüd Meliani ootab ning minu arvestuste kohaselt peaks neil siis korraga selga saama. See on mu suurim nõrkus – piigade ühesugused riided.Värv must tuletas mulle omakorda meelde arutelu ühe blogilugejaga, kus me rääkisime lasterõivaste värvidest …

Kui Mirith sündis, riietasin teda eranditult roosasse mannavahtu. Mu suurim hirm oli, et ma surun oma välimust tütrele peale ja seeläbi otsustasin teda kõigest endale meeldivast eemale hoida. Ajapikku suhtusin rahulikumalt ka teistesse värvidesse ja õppisin, et tumedad riided on õues kasulikumad, aga musta värvi tema seljast ei leidnud enne, kui umbes kolmeaastaselt – tore foorumikaaslane kinkis talle musta kapuutspusa, mis sai meie mõlema suureks lemmikuks. Siiski jäi see erandiks.Kuna Melianist lootsin poisiklutti, hakkasid mind tõmbama pruunid ja hallid toonid. Ja kuigi ta osutus tüdrukuks, hakkas mind see roosa ja niunäu juba kõvasti ära tüütama. Seega soetasin nende mõlema garderoobi mõnusamaid ja soojemaid toone – rohkem punast, pruuni, halli, kollast. Aegapidi muutsin ka oma mõttemaailma, mulle jõudis kohale, et kogu selle virrvarriga ma tõukan oma tütreid eemale kõigest, mida ma armastan ja mis mulle meeldib. Ainult printsessid ja roosad õhulossid, et keegi ometi mu välimust ja kasvatusoskuseid ei seostaks. Korraga jõudis kohale, kui tobe. Nii tobe! Ja sellest hetkest läks kõik paremaks ja rahulikumaks.

Ma eelistan siiani riietada oma lapsi pigem lillasse, rohelisse ja punasesse, kuigi paratamatult sigineb ka roosat. Ja endiste kiisukeste, printsesside ja ülevoolavate roosikeste asemel armastan erksaid ja selgeid värve ja mustreid. Ning ära ei ütle ka alternatiivset tüüpi riietest, kõik pealuude ja militaarmustriga asjad tuleb kähku endale kahmata. Lapsedki on hirmus õnnelikud oma pealuid kandes, see ju emme moodi. Nüüd täidab ka meie kodu Disney Printsesside asemel posu haldjaraamatuid (kuigi osa neist kuulub siiski Disneyle) ja isegi puust mõõk.

Ka musta värvi riideid on neil mõlemal. Näiteks piltidel nähtud mustad kleidid, mis ma spetsiaalselt ostsin – mul endal on väga sarnane. Enam ma ei pelga seda värvi, kuigi aegajalt keegi vaatab ja kommenteerib ikka, aga ma tean, et lapsed on rahul ja mina olen rahul, teiste arvamus ei loe. Eks nad enamus aega valivad ikka ise sahtlist riideid, mina olen lihtsalt see, kes sahtlit täidab – maitsekalt.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Eva ütles:

    Mina valin ka lapsele riideid umbes samasuguste põhimõtete järgi (mõtlen vähemalt paar asja, millega uus asi kokku sobiks) ja lõppkokkuvõttes on meil vist ainult mõned asjad, mis eriti omavahel ei sobi. Viimasel ajal olen ostnud ka roosat, sest lapsele meeldib, kuid pigem sümpatiseerib fuksiaroosa. Ma siiralt loodan, et see printsessivaimustus ja ninnunännu jääb meil vahele, aga kui ei jää, eks siis elame üle 🙂 . Tumedad ja mustad asjad meeldivad mulle ka, kuigi lapsel on vist ainult üks must kleit.
    Endale ostan samamoodi ainult täiuslikke asju – neid, mille kohe poes n-ö ära tunnen 🙂 .

    • Veronika ütles:

      minu õnn on see, et mul on trenditeadlikud vanemad õed just parasjagu suuremate lastega, kellelt riideid saab. Siiski ei kannata mu süda toas või liivakastis müramiseks neile neid asju selga panna ning siis tulevad mängu ämma üllitised. Minu taha asi jääks siis käiksime kogu perega paljalt. Aeg-ajalt avastan, et tahaks ühte või teist aga üldiselt olen liiga udu ja pohhuist, et hetkemõttest tegutsemiseni laskuda. Eks ma olen poisi asemel tehtud ka… Sestap mulle meeldibki vaadata su pilte ja mõelda, et näe niimoodi võiks ju:D

  2. evelin ütles:

    mulle meeldivad sellised konkreetsed värvid mitte heledad, kui roosa siis pigem selline tumedam ikka ja erksam. muidugi eriti lemmikud punased, mustad ja valged riided 🙂 oma tirtsude riiete järjekorda võid mind julgelt panna (enne kui kuhugi müüd/annad). eriti haige on see, et ma ei suuda endalegi üle kahe värvi selga panna.. 🙂 lapsega kipub kah nii olema.

  3. Siret ütles:

    Huvitav, mida imelikku leiavad inimesed selles, kui lapsel on seljas midagi musta? Kasvõi üleni siis. Hmm.
    Võimalik, et see tuleneb sinu isikust kah, nagu sa ütlesidki, et a la surud peale oma maitset ja kuna sa oled paratamatult ehk paljude jaoks ka pisut ekstsentriline, siis ma aiman, kust selline asi coming from.
    Samas kelle maitse järgi peaks neid siis riietama 😀 Ah, no igatahes on sul piigadel imelahedaid asju ikka.

  4. Lais ütles:

    Siret… sinu küsimuse (esimene lause) peale…
    Kuidas sa siis ometi aru ei saa, et tüdrukud käivad roosas, poisid sinises, kassid on tüdrukud ja koerad poisid… 😛 Nii lihtsalt on ;)… hehe…

    Nali naljaks. Minul ausalt öeldes küll kama, mis värvi keegi kannab. Minu lemmik värvid (rõivastuses) on näiteks pruun ja hall. Ka selle peale vaadatakse viltu, et miks sa nii tumedal riides käid…ole rõõmsameelsem (mis sellel riietusega pistmist on? aga nii öeldakse üllatavlt tihti just riiete värvile viidates)… blabla…

    Valin riideid just selliselt, et kõigepealt, kas meeldib, siis kas sobib ja kas ma suudan välja kanda (kiiksuga riiete puhul). Lapsele samamoodi.

  5. Siret ütles:

    Oi, Lais, ma selle peale ei tulnud jah. Vabandan oma pikki juhtmeid 😀

  6. Liis ütles:

    Vot huvitaval kombel on pealuutemaatika see, mis mulle kohe absoluutselt peale ei lähe. Kohutavalt häirivad need kujundid laste riietel. Aga noh, maitse üle ei vaielda 😀

    Mulle meeldivad triibud, oranž ja roheline ja eks neid ole Richardi riietuses ka näha. Üldiselt on tähtis see, et asjad oleks praktilised, enamvähem harmoeeruks ja ei maksaks a la 1200 krooni pluus. Richardi enda lemmik on kraanaauto Matu, ühe Matuga pluusi ma talle ostsin ka.

  7. Jaana ütles:

    minule meeldib, kui lapsed on riietatud värvilistesse riietesse, pean silmas, et must värv teeb lapse kuidagi morniks ja vanainimeseks. aga see on minu arvamus. oma 7a tydrukule olen 1 ainsa korral musta seeliku selga pannud, ülejäänud seisavad kapis, no ei meeldi mulle tema seljas must. pigem ikka rõõmsad värvid. huvitaval kombel poisi seljas mind must värv väga ei sega, kuigi tal vaid viigipüksid ja 1 T-särk must. ma olin kunagi väga pikalt musta armastaja, aga mind on see lihtsalt ära tyydanud. pealegi kui meil on hall talv ja inimesed valdavalt tumedas riietes, teeb see kuidagi morniks…

  8. Jaana ütles:

    Muide, sa peaks siis kaksikute emaks hakkama, kui sulle meeldib lapsi yhtmoodi riietada. mulle ntx meeldib, kui nad on erinevalt riides ja olen ysna väsinud seletamast mõnedele uudishimulikele, et kaksikud EI PEA alati yhtmoodi riides olema ega nad kloonid pole…

  9. mormelar ütles:

    Kusjuures kaksikuid ma ei paneks ühtemoodi riidesse, ma arvan. Võibolla harva. Mulle just meeldib see erisuuruses laste ühtemoodi riietamine.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s