Jõulud südames

Posted: detsember 16, 2010 in Uncategorized

Noh, tegelikult olid kirikus.

Ehk siis meie käisime eile päris ehtsal jõulukontserdil. Selleks oli “Jõulud südames” ja esinemast leidsime Birgit Õigemeele ja Birgit Varjuni, Uku Suviste, Mihkel Mattiseni, Violina ja veel paar tüüpi. Kuigi ma ausalt öeldes sellistest hetke kuumadest nimedest kokku pandud kontserttuure ei soosi, oli too täitsa armas ja kuulatav. Kaks Birgitit on minu olematute popkultuuriteadmiste meelest ka antud hetkel ühed parimad noored Eesti lauljannad. No näidake mulle mõnda inimest, ka kõikse kõvemat muusikavõhikut, kellel Birgit Varjuni “Amazing Grace” kananahka ihule ei too. Ja “Last Christmasi”, minu lapsepõlve lemmikloo, seade oli ka väga huvitav. Ühesõnaga, mulle isegi meeldis, kulus ära üks kabedam muusikaelamus. Ja no kuna käisime Pärnu Raadio kutsel, nagu ikka, siis polegi nagu midagi maha teha.

Kriitikat jaguks vaid stilistile. Kui muidu oli esinejatel väga kaunis valge-kuldse kombinatsioon ja Birgititel väga kenad kleidid, siis ansambli Violina tumedad ja soolikana katvad kleidid ei sobinud kogu kupatusega üldse kokku minu ilumeele jaoks. Kogu krempel oleks võinud heledate puhaste kuldsete ja valgete toonide juurde jääda, oleks palju parem olnud.
Tore oli ka tõdeda, et Birgitid on päriselus sama kaunid, ei olegi staariks fotošopatud, eriti, kuna nii mõnigi on teatanud, et ma Õigemeelega sarnane olla 😀 Melian on tolle pildile näidates öelnud, et emme ja veel kaks last on meid segamini ajanud. Kompliment missugune!

Kohe kontserdi alguses sebisime tagaruumides ringi, kus Birgit Varjun parasjagu paarile pisikesele plikale autogrammi andis. Melian läks kohe lähemalt uudistama, et mis toimub, astudes kõige pealt tolle kleidisabale (tss, ärge kellelegi öelge!) ning seejärel oskusväärselt lauljanna ümberpööramisel talle peaga kõhtu jooksis. Esimene staarikogemus ikkagi!

Enamuse kontserdist veetsid tüdrukud mänguasjadega puhketoas, kuhu nad kohe nõudsid. Kui siis lõpuks kontsert algas ja vali muusika kostis, jooksid mõlemad välja minu juurde kui tulejutid ning Melian uuris: “Ah et siin saab muusikat või?” No tere-tore, me tulimegi õhtul kell seitse kirikusse nukkudega mängima.

Kontserdi lõpuaja oli Mirith ilusti minu juures ning piilus oma tulevast abikaasat ja teisi toredaid esinejaid. Kui siis lõpuks Meliani juurde tagasi läksime, olid tollel juba mingid võõrad küpsised pihus.
“Onu andis! Onu otsis laste aluspükse kah, aga ta ei leidnud.”
“Sooh, miks tal neid vaja oli?”
“Sest mul on pissi püksis.”
“Melian, kuidas see siis juhtus? Miks Sa ütlema ei tulnud, et tualetti tahad?”
“Aga ma märkasin alles siis, kui juba püksis oli…”

Lõppmuljed olid siiski kõigil head, kellel nukkudest, kellel muusikast.

***

Väike poiss tahab hirmsasti emaga kirikusse kaasa minna. Ema siis selgitab, et seal tuleb väga korralikult käituda ja rääkida üldse ei tohi. Poiss on nõus ja nii sammud kiriku poole seataksegi.

Kui pastor jutlust hakkab pihtama, tõuseb pisike poiss püsti ja hüüab: “Tasa! Ema ütles, et siin ei tohi rääkida!”

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s