Koolikell, helised Sa lähedal või kaugel?

Posted: jaanuar 31, 2011 in Uncategorized

Peale kogu seda kõikumist suutsin siis ära otsustada, et laps ikka läheb kooli. Ainult avalduste tegemiseks ei suutnud aega näpistada. Lasteaias suhtuti… Ükskõikselt? Ei tea, kas nad siis ei uskunud, et mul tõsi taga, aga öeldi, et ise otsustan ja kõik. Ei sõnagi. Mina oleks tahtnud ju rääkida-rääkida-rääkida.

Kuni siis tuli arenguvestluse aeg. Last kiideti, arutasime mõningaid valupunkte ja kõik. Haarasin siis ikka sabast kinni ja ütlesin, et aaaaga kool? Noh, ei pea vist mainima, et istusime seal veel kaks korda sama palju aega.

Kasvatajad ütlesid EI. Hästi konkreetselt. Liiga pisike, liiga udu, liiga-liiga. Lubasid ise temaga rohkem tegelema hakata, individuaalset tööd anda. Kiitsid järgmisel aastal tulevat koolieelset programmi, et see on ikka tore ja vajalik.
Tegelikult olen ma nendega täiesti nõus, äärmiselt asjalikku juttu ajasid. Vaid kasvu ja udu olemise kohta ma arvan, et aastaga ei muutu midagi, ma olen siiamaani. Udu siis, mitte pisike. Aga tüdrukud on mõlemad lühikesed, see lihtsalt on nii. Kõik muu – absoluutselt nõus.

Ja absoluutselt segaduses. Mis ma nüüd siis tegema pean? Ma ju kahtlesin kogu aeg, ega ma end muidu nende jutust poleks mõjutada lasknud. Avaldus on ka siiani tegemata. Ja keegi ei aita mul otsustada! Ma tahaks väga pea liiva alla peita, et keegi teine selle otsuse minu eest teeks. Ma olen täiesti nõus nii kasvatajate kui ka õppenõustaja jutuga, viga on selles, et nad rääkisid teineteisele ristivastupidist! Ja mis mina, kõige rumalam, seal keskel siis tegema pean?

Vägisi tuleb meelde Dr. House osa, kus üks blogija pidi otsustama, kas laseb endale siirdada tehisliku südameklapi või notsult võetud. Ta korraldas blogis küsitluse…
Äkki peaks ikka šnitti võtma, kes see siis paremini teaks, kui võõrad ja vähemvõõrad internetist?

Õnneks on veel kuuke aega.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Kristina ütles:

    Ma soovitaks rääkida eeldatavast koolist kellegagi. Õppealajuhataja, õpetajad vms. Sest neil on siiski see kõige parem ettekujutus. Lasteaiast saadetakse lapsed öra kooli ja ega neil suurt ettekujutust pole, mis edasi saab, seega kool peaks siinkohal kõige õigem koht olema.

  2. Reet ütles:

    Tere. Esimesena peaks arvestama lapse soovi . Tütretütar läks 6 ,5 aastaselt kooli, ta ei tahtnud enam lasteaias käia, tema oleks isegi 5,5-lt kooli läinud. Ta on siiani (5-s kl. ) füüsiliselt nõrgem ja võimlemistunnis teistega võrdselt ei jaksa. Õpib viitele. Võibolla Teie laps saaks mõne rühmakaaslasega ühte klassi? Kui ta heameelega läheb lasteaeda siis võiks nii jääda. Mingil hetkel vanemad tüdrukud peavad teda lapseks, olles ise neiud, see võib väga teda solvata. See meil päevakorral juba 2 aastat. Võiks koolis vaadata ka klassiõpetaja üle, see aitaks otsustada.

    • Kirke ütles:

      Muud soovitust tõesti ei ole, kui et kas ta ise tahab kooli minna ja kas tal on juba mõningaid kooliealisele lapsele vajalikke oskuseid. Siis ei maksa ka karta, et lapsepõlv liiga lühikeseks jääb. 1. klassis on ka ju veel õppimise juures mängulist tegevust ja kui vastavad oskused on juba olemas, siis ei teki ka koolistressi.
      Ise läksin 6. aastasel kooli (1 kuu enne kooli minekut sain 6) ja vanemad panid just seetõttu kooli, et ise tahtsin juba minna. Koolis õppimisega probleeme ei olnud (kogu kooliaeg möödus peamiselt viitega).
      Eks ming hetk on ikka tekkinud tagasivaatavalt mõtteid, et kes käskis vanematel kuulata 6. aastast ja võib-olla oleks mingi asjad lihtsamalt tulnud, kui aasta hiljem kooli oleks läinud. Samas… seda ei tea ju kunagi. Praegu mõtlen pigem nii, et kui oleks aasta hiljem kooli läinud, siis oleks tundides olnud juba liiga igav ja võib-olla oleks selleks hetkeks kadunud juba ka huvi kooli vastu.

  3. Sille ütles:

    Mina ei paneks mingil juhul last varem kooli. Las olla lapsel lapsepõlv (eriti kui laps on udupea) ja tegelikult on parem ka see kui lapse sõbrad on temaealised. Muidu on ta teistest “titekam” ja eriti teismeeas võib see negatiivselt välja lüüa.

  4. Dagmar ütles:

    Mina ei paneks. Omal ajal kui poeg veel ses vanuses oli , panin ta hoopis aasta hiljem kooli ja olen siiani veendunud , et see oli parim otsus üldse .
    Nagu üks eelkommenteerijagi mainis – lapsepõlv on nagunii jube lühike. Koolis , tööl ja muidu vastutus -ja kohusetundlik jõuab terve elu olla !;)

  5. Pisi-Pisi ütles:

    Ma arvan, et küsi lapselt, mida tema tahab. Mina omal ajal tahtsin 6-aastaselt kooli minna (detsembris sain 7), ei pandud. Tulemus – 1. klassis oli surmigav, mis pani põntsu edaspidisele õpioskusele (külge jääb küll, aga end tagant sundida ei oska).

  6. efka ütles:

    Ma küsiks, ka kas Mirith ise tahab kooli minna? Kas ta on vaimustunud kogu selelst, tahaks minna kooliasju ostma jne?
    Eelmine aasta minu sõbranna otsustas oma lapse kooli panna , M sarnase nati udu ning nati lühike. 🙂 Ta sai septembris kohe 7. Ja esimene aasta läks raskelt, isegi nii, et õpetaja tegi ettepaneku teda uuesti esimesse klassi jätta. Siis suvel nad töötasid kogu suve, lugesid jne. Mis ag amuutus aastaga oli see, et tuleval sügisel laps tahtis kooli minna 🙂 Oli huvitatud kooliasjade muretsemisest jne. Vot selline näide siis siia.

  7. Kiki ütles:

    Aga äkki saaksid paremini aimu kuidas talle see kooli asi sobib kui paneksid ta eelkooli. Minu poiss käis Vanalinna koolituskeskuses. See küll tasuline, aga äkki oleks sellest abi. Seal ju ikkagi õpitakse ja on nagu koolitund ja õpetaja, no nagu päris kool ikka. Tee avaldus ära ja hiljem saad ju ikkagi loobuda.

  8. Jaana ütles:

    lapse käest kysimine ei anna adekvaatset vastust, minu arust. ntx minu tytar tahtis juba 5-lt ainuyksi seepärast minna kooli, et seal ei pea magama, lasteaias ju pidi. nii, et jah. muidugi kysida võib, aga 100% selle järgi käituda ei saa.
    usu endasse. sa oled hea ema ja kuula oma sisetunnet.

  9. Gasolina (pereklubikas) ütles:

    Mina vist ei paneks.
    Pikendaks lapsepõlve.

  10. nahkhiir ütles:

    Mina olin samuti aasta noorem oma klassikaaslastest kui kooli läksin, esimene klass läks mul ikka maru raskelt, sest lugema õppisin alles koolis – seega ei saa hetkel sinu tütrekesega võrrelda. Aga see ligi 20 aastat tagasi toimunud pingutus on ununenud ja mul on väga hea meel, et ma nooremana kooli läksin, sest seda nooremana jõuab kõik muu kätte. Ning mingeid küpsusprobleeme ma oma klassis tüdrukute ja enda vahel küll ei märganud.

    Mu ema on õpetaja ja tema arvamus on see, et tark tüdruk peaks ikka kooli minema, sest laps muutub esimeses klassis palju asjalikumaks, lisaks kooliga kaasnevad erinevad koori, muusikakooli, trennivõimalused, mis annavad ikka palju põnevust ellu. Vahest käin oma esimeses klassis õppivale sugulasele järgi, ning tema klassis käib samavana meie naabripoiss, kes luges juba neljaselt ja on väga andekas, pidevalt vaatan kuidas laps, kas koridoris või klassis istub käsi lösakil ja vahib aknast välja, sest ta on teistest peajagu ees ning ülesanded enne lahendatud kui klassi kõvemad pead alustada jõuavad.

    Postega on muidugi veidike teine lugu, neil laseks ikka aastakeseks veel jääda.
    Mõtlemist on, aga kui plika tubli siis las minna !

  11. Geisy ütles:

    See,kui varem kooli läheb, siis tunneb end “titekana” või vähem neiuna teiste seas? Läksin samuti 6lt kooli ja mul polnud kaugeltki selliseid probleeme. Füüsiliselt nõrgem? Ei. Olin kuni 4nda klassini klassi üks parimaid jooksaid tüdrukute seas, 3 parima hulgas. Ja õppimises olin keskmine. See, et varem kooli läksin, ei ole mind kuidagitmoodi negatiivselt mõjutanud.

    Arvan, et lugedes teiste kogemustest, kes varem kooli on läinud, annab sulle veidi mõtlemistainet.

    Koolieelne programm…no lõppude lõpuks jõuab see esimesse klassi minekuaeg ikka kätte. Varem või hiljem siis. Ning esimene klass ongi selleks, et alles õppida kõike seda lugemist, tähti ja kirjutamist. Miks on vaja koolieelset programmi, kui esimene klass ongi kõike seda.

    Blogi lugedes tundub Mirtih igati arukas tüdruk olevat. Ning ometigi Õppenõustamiskeskuses konsultatsioonis käies saite Mirithi kohta head vastukaja 😉

    Aga edu mõtlemisel! Kui väga keeruline, siis tee tabel..märgi üles kõik pluss pooled ja miinus pooled.

  12. Geisy ütles:

    haa..vigane lause. St. olin klassis tüdrukute seas üks parimaid jooksjaid.
    Mulle ei meeldi, kui lause vigaseks jääb:P

  13. Leena ütles:

    Mina jällegi läksin hiljem kooli, takistuseks oli küll keel aga koguaeg oli koolis seda tunda.
    Esiteks sain keskhariduse kätte kui olin 20, samas sõbranna kes läks kooli varem lõpetab kui on 18. Teiseks juba viiendas klassist alates ei käinud ma läbi oma klassikaaslastega vaid vanemate klassside omadega, minu klass jäi titekaks. Kolmandaks olid pinget klassis ka sellepärast, et sain alti kõike esimesene: esimesena klassis hakkasin n.ö poisiga käima, esimesena load, klubisse, tegelt isegi pulmad (pidasin ise olles 11. klassis) – oli alti tunda kadedust.
    Ise pooldan kahe käega varem kooli minemist, lõpuks ju laps tänulik.. et lõpetas nt. ülikooli magistri 24 ja tal aega nüüd lõbutseda ja karjääri teha ning vajadusel võib lubada peale keskooli endale aastakese mõtlemiseks enne ülikooli…
    Otsustama aga peate teie, haldjapere! Edu teile!

  14. ketlinn ütles:

    Ma paneks kooli.
    Ise olin ka tark laps, kui end kiita tohib, ja algklassides oli mul väga igav. Ja ega see eriti õppima ei innusta ka. Minul polnud probleeme õppimisega kuni keskkooli lõpuni, aga üldiselt hästi ei mõju küll, kui klassi üldine tase on rumalam ja aeglasem. “Eliitkooli” vast varem ei pea panema, nendes isegi mahukamad programmid ja suurem tamp, aga tavalisse kooli võib küll.

    Ma ei arva, et elu mõte on tuupimine ja elu peab olema raske, aga algklassid on ju väga lihtsad ja mängulised ja 1 aasta varem kooli minemine küll kellegi lapsepõlve ei lühenda.

    Minu vanemad tegid enne kooli nalja, et panevad mu kohe teise klassi, aga nii vist päris ei saanud 😀
    Lasteaias ei meeldinud mulle magada ka, ootasin kooli.

  15. ketlinn ütles:

    Ja mis see kasv loeb?
    Ma läksin seitsmeselt kooli ja olin tüdrukute seas kõik 12 aastat pikkuselt eelviimane. (Vedas, et päris viimane polnud ja alati leidus keegi lühem 😛 ) Mind poleks siis üldse tohtinud kooli lasta, liiga s*tad geenid 😀

  16. ketlinn ütles:

    Sorri, et ma kõike ühe jutiga öeldud ei saa – loen siin järjest komme.

    Titekana tundmine või titekaks hüüdmine tuleneb ikka inimese mõttemaailmast ja isiksusest, sünnikuupäevaga on siin vähe pistmist.

    Ja füüsilised võimed ka niiväga vanusega seotud pole – olin oma vanuste seas üks parimaid sportlasi ja sain paremaid tulemusi paljudest paar klassi eespool olevatest. Olin lühike, aga jooksin kiiremini ja hüppasin kaugemale kui pikakoivalised. Kuigi sport koolis erilist rolli ei mängi ja meil küll populaarsust või mitte-titelikkust kehaliste võimetega ei seostatud.

    Erinevused üheealiste seas on suuremad kui rühmiti võrrelduna 6- ja 7-aastaste seas.

    • Sille ütles:

      Ma tegelikult ei pidanud silmas, et keegi titekaks kutsuma hakkab. Lihtsalt, et on teistest tüdrukutest “titem”. Teised vaatavad juba poisse, aga kui puberteeti veel pole, ei huvita need poisid mitte üks teps. ühesõnaga sõbrasuhted võivad kannatada (samas muidugi ei pruugi). Lisaks tulevad aasta nooremana kätte esimesed salaja tehtud suitsud suitsud-alkohol (iga vanem loodab, et tema last need ei puuduta, aga puudutavad kahjuks enamasti ikka küll). Ja olles ise õpetaja, näen kuidagi varem kooli tulnud lapsed enamasti näevad koolis vaeva. Selle asemel, et mängiida (mida nad lasteaias vabalt teha võiksid) on nüüd õppimine ja kodused tööd ja tunnis 45 minutit vaikselt paigal istumine ja oma asjade ise kokkukorjamine klassist ja veel sada muud asja, millega tegelikult ei ole kiire. Aasta hiljem saab kõike seda samuti teha. Ja 24 aastaselt magister olla – kas see on elu mõte? Enamasti ei tea veel 19-aastanegi mida ta oma eluga teha tahab, siis tuleb see otsus teha veel aasta nooremalt ära.

      Ühesõnaga – mina olen alati vanematel soovitanud laps veel aastaks koju jätta.

  17. Marju ütles:

    Mul on ka selles asjas 2 mõtet.
    Esimene mõte, et mis last ikka piinata ja varem kooli panna, las kasvab veel.

    Aga teine mõte tuli siinseid kommentaare lugedes, et kui ta on asjalik ja tubli, siis las läheb.
    Sest mina omal ajal läksin küll nö õigel ajal kooli, kuid kuna oskasin lugeda, kirjutada ja ka arvutada, siis kardan, et selles on oma roll, et hiljem ei õppinud õppima ja oskasin ainetest üle libiseda kuidagi suvaliselt.
    Praegu mõtlen, et võibolla kui oleksin aasta varem kooli läinud, oleks ehk seal ka alguses midagi teha olnud ja punnida ja pingutada ja võibolla oleks hilisemad tulemused paremad olnud… Oleks oleks oleks…

    Aga fakt on see, et põhiotsuse pead ikkagi Sa ise tegema ja usun, et ükskõik mispidi otsustad, võid rahule jääda oma otsusega 🙂

    PS Uskumatu, et Mirith võiks juba koolilapseks hakata! Millal ta nii suureks kasvada jõudis! 🙂

  18. Kiki ütles:

    Eelmine aasta olin ka kahevahel kas panna poiss kooli 6selt või 7selt, valisin 7selt ja panin ta 6selt eelkooli. Ka sügisel olin veel arvamusel, et tegin õieti. Nüüd aga vaadates teda ja nähes, et tal on kohati igav, sest paljud asjad juba eelkoolis tal selgeks õpitud arvan, et oleksin võinud ta ka vabalt aasta ennem kooli panna.
    Palju oleneb ikka ka lapsest, ma usun, et sul on teglikult sisimas õige otsus olemas, sest sina tunned oma last kõige rohkem, ära lase teistel ennast mõjutada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s