Mahemõtteid: Toidulauast II

Posted: veebruar 3, 2011 in Uncategorized

Suured vabandused, et nii pikk vahe jäänud on, selline kaootiline inimene olengi. Aga praegu on ilmtingimata vaja seda postitust kirjutada, sest nii saab eksamiks õppimisest viilida…

Mahemõtteid: Toidulauast I

Mahenduses on oluline koht minu jaoks isetegemisel. Ma ei osta ka mitte (pool)fabrikaate võimalusel st kodus olles. Lisaks igapäevastele toitudele teen ise leiba, saia, pasteeti, piparkoogitaigent, jogurtit. Proovida tahaks veel jäätist, pole jõudnud ette võtta.

Sügavkülm on täis (Mamma) korjatud marju ja valmistatud moose, sekka natuke külmutatud maitserohelist. Ilma selleta kohe ei saaks – poes on hullumeelsed hinnad ka mittemahedal kraamil. Armastan hullupööra küpsetisi teha ja nii mõnus, kui alati on, mida sinna peale visata.

Kasvatan ise aknalaual maitsetaimi ja idandan näksimist samuti. Pean küll kahetsusega tunnistama, et antud hetkel surid mõlemad juba mitu kuud tagasi välja ja uuendusteks pole lihtsalt aega olnud, kuigi vajalik kraam kodus olemas.

Turul olev jahu on nüüd mahemärgi peale saanud, ilma hindu tõstmata, mille üle mul ääretult hea meel on. Säh teile, kes te mind uskumise eest naiivseks kutsusite, hoidsin terve see aeg kõvasti raha kokku.
Ainuke mitte kodumaine jahu on mul enamasti pehme nisujahu, see on Rootsi I Love Eco sarjast, sest minu jaoks on tuntav maitse- ja kohevuse vahe, no ei tule Vändra omast samasugune kraam. Aga õnneks pole ka Rootsi hirmkaugel.
Teraviljast on mittekodumaine tatar, sest seda ma pole meite oma märganudki, muud ained ja pudruhelbed on kodumaised.

Ma ei mäletagi, kas piimast eelmine kord rääkisin, aga igatahes joome vaid pärispiima, õnneks käib Pärnus kuhjaga piimaautosid ja üks neist just mu vanemate maja ees, kes meid lahkelt piimaga varustavad.
Piimatoodete ületarbimisse ma siiski ei usu. Ma ei ole veel päris täpset seisukohta võtnud, kas täiskasvanul oleks üldse piimatooteid tarvis, aga usun, et harjumuse tõttu sööme neid siiski liiga palju. Kuidagi iseenesest on piimatooted meie toidulaualt vähenenud, põhirõhk on piimal ja hapukoorel, sekka siis juustu ja küpsetamiseks võid. Jogurtit, kohupiima jm kraami enam nii tihti ei tarvita, lihtsalt ei ole isu, ka laste poolt jäid viimased maiused niisama seisma. Eks organism teeb omad korrektuurid, tuleb teda kuulata.
Rääkimata märgatavast vahest nohusel lapsel  – piimatooteid tarbides võtab tervenemine märksa kauem aega, seda teavad ju ka mittemahedad inimesed.

Lihaga on sama lugu. Eestlased on jubedasti lihas kinni, eriti isased isendid – no ilma peekonita pole mingi toit ju! Ma üritan lihatoite teha mitte rohkem kui kolm korda nädalas, kuigi kiiretel aegadel viskad ikka hakkliha potti ja hangid miskit kõrvale. Ma ei oma ambitsiooni olla taimetoitlane, aga siiski ei näe ma ka vajadust iga päev liha süüa.
Silmarõõmu pealt on seda hästi näha, kes alguses ehtmehelikult väitis, et lihata pole toitu (ja juustuta on külmkapp tühi), aga nüüd sööb ja kiidab ning imestab, et polegi liha sees? Kuidas siis nii hea on…

Ja kõigi lemmikküsimus – mis pole öko? Nagu eelmises postituseski väitsin, siis nii äärmuslik ma veel pole, et kodust väljas nälga jääks. Koolis käies tarbin ikka tavakraami, kuigi tavapoed hirmutavad mind juba vaikselt oma kirju meluga ja külas ega väljas söömas käies ei pirtsuta. Lihtsalt natuke mõtlen, mida söön.

Põhiline mitteöko meie köögis on juust – seegi siiski Saaremaa oma, säilitusaineteta ja mis kõikse tähtsam, nitraadivaba. Kui ma nüüd oma mälestustes miskit kokku pole luuletanud, on nitraat see mürgine lisaaine, mis hoiab ära juustul valge kooriku tekkimise – puhtalt esteetika küsimus, maitse jääb samaks, aga samas on tervisele ohtlik. Juust lihtsalt seetõttu, et õige maitsega ökojuustu pole veel leidnud, köömnejuust sobib niisama närimiseks, aga mitte leivale, Esko salatijuustud aga nagu nimigi ütleb, salatitesse. Kuna juustu igapäevaselt kodus pole, siis kõlbab Saaremaa kah.
Teiseks, seahakkliha. Kuna ma ökot siga pole kuskilt leidnud, mida ka osta jõuaks, siis ostangi ühest pisikesest talupoest liha, kus sead on peamiselt oma toidul ja liha töötlemata, asi seegi.  Veis hakkab ühel hetkel mulle alati vastu, pikalt järjest ei saa seda süüa. Tall on kõvasti parem, aga ka kallim ja seda pole alati saada.

Üldiselt on kogu mittemahe kraam ju ikkagi parema puudumise tõttu…Hooga tulevad pähe veel päris pärm, konservvirsikud, aegajalt mõni toonik (õnneks olen sellest patust lahti saanud), Oskari E-vabad viineri punase supi sisse, mis on laste lemmik ja mesi, mille kohta ma päris täpselt ei oskagi öelda, miks – ühelt poolt pole peale sattunud, et hinnavõrdlust teha, kuna meil on üks tore Mamma sõbranna, kes meid järjepidevalt meega varustab ja teiselt poolt seetõttu, et ma tahaks ikka mõelda, et no mesilased neid jubedalt saastatud lilli ju ei tahagi ja see pisku saab ehk nende seedesüsteemi poolt hävitatud?
Seda kõike tarvitame siiski nii harva, et süümepiinu pole veel tekkinud.

Ja rõõm on öelda, et Maheda Margi tootevalik aina täieneb, näiteks tulid nüüd täiesti mõistliku hinna ja i m e h e a maitsega hommikusöögihelbed, samuti värsked šampinjonid…

Värske kraami ostan Mahedast Margist ja Maximast kahasse, kus aga midagi parasjagu saada on ja hinda vaatan kah.  Jätkuvalt eelistan kõikvõimalikku otse taludest hankida. Tore on iga päevaga tõdeda, et valik aina paraneb ja hinnad muutuvad aina sõbralikumaks. Kõikidest nendest korporatsioonijamadest nagu tatrapaanika või viimatine piimatööstuse skandaal jääb mahendus ju rõõmuga kõrvale.

Küsimustele vastan rõõmuga.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Kata ütles:

    Tere,
    olen Sinu blogi püsiv lugeja.

    Mul on pidevalt küsimus, et miks Sul jälle Skype paigaldamata on? 🙂

    K.

  2. Kristina ütles:

    Eestis on mõned mahetatra pakkujad, ma peast ei te nimetada, aga Ringvaates andis üks kunagi intervjuu. Guugeldades peaks ehk leidma.

  3. marimammu ütles:

    Zerna ökotalu on üks eesti mahetatra pakkujatest näiteks. Läbi eesti mahe kodulehe saad ehk infot, või küsi ökopoe omadelt, ehk saadavad siia.

  4. jaanika ütles:

    Minul tekkisid mõned küsimused, küll mitte mahetoidu kohta, aga siiski. Kas sa pabersalvrätte kasutad? Neid kuhu, nina nuusatakse. Ja, kuidas prügiga lood on? Mille sisse kogud olmeprügi?

  5. Siret ütles:

    Meie juurikaonu pakub kah tatart, seda sa vist märkasid.
    Ainult et mulle (suisa meile) ei meki eriti see röstimata valge tatar. Röstin siis ise ta ära. Kui hea see nüüd on, iseküsimus. Mõni kribal kipub kõrbema minema ja see ju jälle kahjulik.

  6. mormelar ütles:

    Jaanika, plaanin veidi hiljem sellest kõigest kirjutada 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s