Koduperenaine, meeleheitest kaugel.

Posted: aprill 25, 2011 in Uncategorized

Sellised nädalavahetused tuletavad mulle meelde, kui väga ma tegelikult koristamist ja korrastamist naudin, kui saan seda teha omadel tingimustel. Ma olen äärmiselt põhjalik sorteerija, kes armastab koristades kõik kapid, kastid ja pinnad üle käia, sorteerida ja süstematiseerida ning alles lõppjärgus küürimise juurde asuda. Seetõttu, ilmselgelt, läheb mul ka väga kaua aega.

Ma jumaldan just neid nädalavahetusi, mil saadan lapsed ära ja pühendun koristamisele. Mul on isegi omad rituaalid, Anthea Turneri ja nimekirjade koostamisega. Veidi veider, aga selline ma olengi.
Ja kui võrratult mõnus on peale korralikku koristamistiiru siis paljujalu mööda kodu kulgeda, kõik läigib ja pinnad on tühjad. Mu uus korter on üsna mõnusate lahenduste ja piisava hoiustamisruumiga, seda on lausa lust ja lillepidu korras hoida eelmisega võrreldes. Eks see asja nii suurepäraseks teebki.

Eriliseks maiuspalaks ja ühtlasi tüliõunaks (endaga) on siinjuures alati mu käsitöötarbed. Mul lihtsalt pole vahendeid neid piisavalt efektiivselt hoiustada, aga ma tegelen aina paremate süsteemide loomisega. Kunagi ehk jõuan ka sellest pikemalt kirjutamise ja piltidenigi. Minu kullakesed.

Väga omapärane oli minu jaoks seekord ka see, et mul oli ju üks isane eksemplar kodus. Keegi, kes tõesti käis ja pakkus oma abi, täiesti iseseisvalt. Ja kui mul teda parasjagu rakendada polnud võimalik, tuli ta natukese aja pärast uuesti. Teistele võibolla elementaarne, aga minu jaoks hämmastav kogemus, arvestades seda, et eksabikaasa suurim saavutus oli hommikuse kohvitassi kraanikaussi tõstmine, mida mulle maiuspalaks umbes korra kuus juhtus. Delegeerimine rokib!

Ja muidugi on mu absoluutseks lemmikuks asjade ära andmine ja viskamine. Kottide viisi kodust väljavoolavat kraami on suurepärane. Vanasti oli mul tohutu probleem hamsterlusega, aga nüüdseks – sealjuures kaks korda suuremale pinnale kolides – naudin just asjade vähesust ja ennekõike vähendamist.
Muidugi tekib selliste suurpuhastustega ka nimekiri asju, mida veel koju vaja oleks – näiteks on pidevaks probleemiks lastetoas riidekapi puudumine. Väikesest kummutist lihtsalt ei piisa pisikeste preilide garderoobile. Ja muidugi need armsad ideed, mille täitmine pole ju vajalik, aga “mul on vajaaa”. Üks neist, puidust kastid, õnnestus täna ka enneolematult soodsalt realiseerida.

Mm, aegajalt sobitun minagi koduseks kanaks. Aga ilmselgelt tikkontsadel ja seksikalt roosade kummikinnastega.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Liis ütles:

    Kust Sa kastid said? Ma olen ka praegu äraviskamis ja sorteerimislainel, lastetuba vaja ju korda sättida.

  2. […] ajas mulle oma postitusega kohutava isu peale ja nii ma siis nõudsingi endale ka lastevaba päeva, et saaks rahus koristada. […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s