Patriootlus

Posted: mai 12, 2011 in Uncategorized

Ah et Sina oled patrioot? Ja nõmedad neegrid, kes siia ronivad? Tead, ma tean lausa kolme, kes Eestis elavad ja KÕIK neist räägivad paremat eesti keelt kui Sina.
Jube kerge on nina püsti ajada, aga ole pai, ja mine vaata ennast peeglist. Kui palju Su rõivaid on Eestis toodetud või vähemalt Eesti firmadelt? Kellele kuulub firma, kus Sa töötad? Kas Sa ostad poest Eestis kasvanud ja toodetud toitu? Kas Sa tead kõiki ministreid? Kas Sa tead meie rahvussümboolikat? Ja jumal hoidku, õige eesti keel see nüüd küll pole, mida Sa räägid.

Tõesti, rusikaga vastu rinda oskab endale taguda ju igaüks, et olen kõva patrioot ja tagi õlal on eesti lipp. Aga mina vaataks kõigepealt ennast ja alles siis julgeks suu lahti teha.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Kass. ütles:

    Ah, mis selliste juhmidega ikka peale hakata… Võta üks & viska teist. 😀

  2. r. ütles:

    Võibolla hoopis kõigepealt? 🙂 http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=k%C3%B5igepealt&F=M

    Ja muus osas täitsa nõus, kuid ‘õige eesti keel’? On olemas kirjakeel, kõnekeel, murded, slängid… Ma saan aru, et on väga palju inimesi, kes tõepoolest räägivadki mingit ülimalt piiratud ja vigast keelt, samas väga palju, mis ei mahu kirjakeele reeglitesse, on siiski lihtsalt kõnekeel, mitte vigane eesti keel. Vahel noritakse liiga palju lihtsalt.

    Aga eestimaise eelistamise kohta mõtlen ma aina enam, et kas ei oleks siis igal patrioodil võimalik aina rohkem oma tuttavate hulgas selgitustööd teha, kas ei leidu siis piisaval hulgal missioonitundega inimesi, kes haaraks kaasa aina enam ja enam rahvast? Nii väga tahaks. Seda selgitustööd võiks olla väga erinevates vormides, minu pärast kasvõi nii nagu need Jehoova tunnistajad seda teevad. Samas oleks võibolla kõige tõhusam selline mitte nii otsene reklaam või ajupesu, vaid nende missioonitundega inimeste poolt teadlik kuid kaudne ümbritsevate inimeste suunamine. Ja kõige tundlikum ning minu meelest ka kõige kergemini kaasaminev sihtgrupp on lapsed. Nende parema tuleviku jaoks tegelikult seda teadlikkust ja patriotismi ju vaja ongi.

    Vabandus, läks heietamiseks. Aga lihtsalt peas keerlevad need mõtted pikemat aega juba ja ei anna asu. Ja seda blogi lugedes mõtlen alati, et oleks ometi selliseid inimesi rohkem.

  3. anna ütles:

    Ikka vastupidi on selle võibollaga 😀 Enne kirjutati alati ja raudselt sidekriipsuga.

  4. Mormelar ütles:

    Ahniipidi? Ma just mäletan, et meid harjutati kirjandiks sidekriipsuga kirjutama, et see lahku kirjutamine polevat enam liha ega kala. Aga ega mu mälu ka see’p kõikse teravam ole.

  5. nodsu ütles:

    Kuna kõigil neil sõnadel (“ennem”, “õieti”, “vahest” jpm) on ÕSi tunnustatud tähendus olemas, siis on mõistlik oletada, et tõenäoliselt on olemas murdeid, kus ka “enne”-tähenduses kasutataksegi ainult “ennem”, st murdeid, kus see kuulub n.ö normi. Mõne sellise sõna kohta õnnestub mul vahel murdeatlasest välja ajada, mis piirkonnas see mida tähendas.

    Kirjakeele normi kehtestamise käigus on kohati ju väga jaburaid piire tõmmatud, mis kõnekeeles ei saanudki massiliselt läbi lüüa – on natuke palju oodata, et inimesed, kes on elu otsa rääkinud ühtmoodi, hakkaks uue normi kehtestamisel oma keelepruuki muutma. Või kui kirjakeelt luues tekitati suure vaimustusega ühest tüvest vaevumärgatava foneetilise erinevusega sõnu (“käsitama” ja “käsitlema” ajavad ka haritud inimesed segi), siis oli see pmst disaster waiting to happen. Justkui sõnalooja oleks käsi hõõrunud, et nää, sellega võtame nad ikka vahele, isegi kui muidu oskavad keelt korralikult. Ja justkui keelenormi eesmärk oleks tekitada veaohtlikke sõnu.

    Üks näide kirjakeeles tekitatud kunstlikest tähenduspiiridest on “iherus” ja “hõrnas”, mis murdes (millest nad üldse kirjakeelde võetigi) on sünonüümid, aga kirjakeeles kaks eri tähendusega sõna. “Enne” ja “ennem” on veidi erinev keiss, siin on tegemist sama tüve eri vormidega eri murretes, ja millegipärast on otsustatud, et vaat see tähendab nüüd “varem”, aga see teine “pigem”. Päritolupiirkondades kasutavad põlismurde kõnelejad arvatavasti emba-kumba sõna mõlemas tähenduses.

    Üks eriti hull samatüveliste sõnade lahutamise juhtum on “eri”/”erinev”, mis on mõne mu tuttava nii paranoiliseks muutnud, et ta ei julge “erinevat” enam täiendina üldse kasutada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s