Õnnetu-õnnetum-õnnetuim

Posted: juuni 20, 2011 in Uncategorized

Ma olen õnnetu. Kohe tõsiselt ja hommikust saati.

Ilmas on vähe asju, mis mulle ületamatult kallid on ja enamasti, nagu ikka, on nad kallid seepärast, et neil on mingi lugu taga. Mingi mälestus.

Elukas andis mulle kord ühe ripatsi. Thori Haamer, Islandi variant. Iceland’s Mjöllnir. See sai mulle kohe väga kalliks. Sellel on Elukaga seotult oma lugu taga ja see, et Ta selle mulle andis, kanda palus… See on minu jaoks ületamatult eriline. Enamus päevadel oli mul ka see kee kaelas, vaid mõni riietus nõudis teistsugust ehet.

Laupäeval juhtus aga nii, et kaotasin selle ära. Meil oli salongis suur tramburai ja… Viimane hetk, mil temaga kohtumist mäletan, ongi see, kui ehte kaelast võtsin ja kotti panin. Aga enam teda ei ole. Ei kotis, ei autos, ei kodus, ei salongis. Ja ma olen õnnetu.

Eks ma mõistusega saan ju ise ka aru, et tobe on ühe ehte pärast nutta. Aga ma tahan teda tagasi. Vägaväga.

 

 

Advertisements
Kommentaarid
  1. zarvik ütles:

    Tuttav tunne, es mul endalgi on olnud tähenduslikke ripatseid (ja on ka praegu üks kaelas). Ja nii totralt kui see ka kõlab siis ma tunnen sulle kaasa.

    Küll aga tuletas see meelde ühe aine kodutööd. Tõestamaks, et me identifitseerime ennast läbi esemete, soovitas õppejõud järgmist:
    * leida enda juures need asjad mis on sinu jaoks tähenduslikud ja mida sa harrastad püsivalt kanda (lemmik särk, ripats, misiganes ehe, käekell, kivi takupõhjas jne)
    * ära neid asju kanna nädal aega ja jälgi kuidas sa end tunned
    * peale eelnevat nädalat, anna need asjad oma sõbrale ja palu tal neid kanda nädal aega. Jäle jälgi, kuidas end tunned.

    Tean paljusid inimesi kes ei suuda seda katset läbida, kaasaarvatud mina ise 😛

  2. riin ütles:

    Vaata koti voodri vahele ka. Ehk on kuskil mingi auk või miskit, mida ei ole tähelegi pannud. Mul oli samamoodi kodu võti kadunud kaks nädalat 😀 Loodetavasti tuleb ehe välja kuskilt.

  3. nodsu ütles:

    Ma nutsin isegi siis, kui mu elukaaslane ühe omatehtud loomakujulise küünlaaluse Zavoodi ära kaotas – see ei olnud isegi minu oma ega midagi ja tal oli plaanis see müüki panna – ja mõtlesin mitu ööd, kas see küünlaalus sai ikka hea uue peremehe.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s