Tasuta saadud asi on vähem väärtuslik kui ostetud?

Posted: juuni 21, 2011 in Uncategorized

Aasta või poolteist tagasi tegin foorumisse postituse, paludes lastele riideid. Et kui kellelgi on üle selles suuruses tüdrukule (sealjuures just peaasjalikult ühele) riideid, siis me võtaks vastu. Sain väga palju vastukaja, nii et osadest asjadest lõpus juba keeldusin ja palusin neile parem kodu otsida – päälinna piigad koopereerusid ja tõid kaks kastitäit asju, üllatusena sekka ka toiduaineid, mis oli armas üllatus. Mõningaid asju kannab Iti siiani, riideid oli varukski.

Olen aga sellele järgneva aja jooksul umbes kolm korda kogenud, kuidas seda mulle ette heidetakse. Ahaa, ostab siin miljonidollarist mahetoitu, aga küsib riideid. Ja ma olen jõudnud arusaamisele, et ma ei saa aru.

Kuidas puutub mu rahaline seis sellesse, et ma taaskasutan riideid? Ma ei öelnud, et aidake, andke raha või süüa, ma isegi mitte ei öelnud, et mul pole raha lastele riideid osta. Ma ütlesin, et kui kellelgi on üle, siis meie pere võtab hea meelega vastu.
Riiete taaskasutamine on minu jaoks väga oluline osa elust, ma käin hea meelega kaltsukates ja kõik meie pere riided, mis vähegi kõlbavad, lähevad ka edasi müüki ja äraandmisesse. Ma teen väga selget vahet asjadel, mis olen ostnud ja mida siis võimalusel edasi müün ja asjadel, mida olen teiste käest saanud ja mis alati tasuta edasi lähevad. Ka nüüd, kui mul pole majanduslikust aspektist midagi viriseda, eriti mineviku taustal, olen jäägitu kaltsukate ja taaskasutamise fanatt, uuena saabub meie koju väga vähe.

Ma mõistan, et on inimesi, kelle jaoks niimoodi küsimine on vastu näidustatud. Mul see (vale)häbi puudub. Aga kuidas teeb see mind halvemaks? Olen selle seitsme aasta jooksul, mis ma olen riiete kogumise ja annetamisega tegelenud näinud tohutult inimesi, kes lihtsalt varem ei tulnudki selle peale, et oma üleliigseid riideid kuhugi ära anda. Või kui nad seda ka teha tahtsid, jäi see selle taha, et nad ei teadnud kuhu või kellele. Just seepärast saigi minust vahendaja, kes kogus abivajajatele riideid ja asju, sorteeris ja pesi, viis kohale. Minu jaoks oli see elementaarne ja ma ei mõista hukka, kui teiste jaoks pole, aga ma aitan ja suunan. Miks ära visata kõlblikke asju? On olnud isegi peresid, kes paluvad just õueriideid või plekkidega asju, sest maal ei raatsigi muud lapsele poris müttamiseks anda.

Nii et jah, ma ei saa aru. Ja nagu sellistes asjades ikka, ei taha ükski nii arvaja /halvasti ütleja ka end põhjendada.

Advertisements
Kommentaarid
  1. ritsik ütles:

    Olen samuti kohanud emasid, kes nõutuna lasteriided prügikastide juurde (või ka otse prügikasti) viivad. Ja emasid, kes absoluutselt kõik (laste)riided poest uutena ostavad. Ei kujuta ette, mis summad selleks võivad kuluda!
    Minu meelest laste sünniga tekib ikka tavaliselt mingi sõbrannade-tuttavate ring, kes asju vahetab ja see on täiesti loomulik, mitte mingi vaesuse või erilise ökofriikluse märk.
    Mul lapsed juba suuremad ja pubekad iga asja selga ei pane, mis ema neile heaks arvab sobida aga tuttuusi asju olen neile ikkagi harva ostnud. Mõningaid kooliriideid, jopesid ja jalanõusid. Ja poisid kannavad oma riided lihtsalt nii ära, et polegi enam suurt midagi teisele ringile saata.
    Õnneks Pärnus on Humana ja nüüd ka Sõbralt sõbrale, kuhu saab asju viia, kui parajasti pole kellelegi edasi anda.

  2. Linda ütles:

    Olen ka väga palju selle valehäbiga kokku puutunud. Kohati ajab muigama, kui kinni on mõni uutes poeriietes ja teeb kõike kasutatut maha, naeruvääristab teisi, kes julgevad kanda kasutatud rõivast. Samas ise kurdab, et raha nii vähe… Võiks ju öelda, et oma asi- ise kaotab, aga tegelikult ei ole asi nii lihtne. Need mädanendud väärtused kannab ta üle ka oma lastele, nõrkadele sõpradele jne.

  3. Liis ütles:

    Hiljutigi lugesin ühest blogist, kuidas täiesti korralikud ja ilusad asjad prügikasti viidi, sest “pole ju kuhugi mujale panna”. Väga kurb hakkas.

  4. triinu ütles:

    Mina olen üks nendest, kes ka asju aegajalt lihtsalt prügikasti viinud kuna “pole ju kuhugi mujale panna.”
    Eriti Tallinnas olen täheldanud seda nähtust, et mitte sugugi ei taheta kasutuskõlblikke asju igal pool vastu võtta. Seatud on imelikud piirangud (nt 1 kilekott per nägu) vms. Äärmiselt tobe tunne on kui oled oma asjad sorteerinud, puhtaks pesnud ja kuhugi kohale roomanud nendega – ja siis tuleb esimese infona, et ainult nii-ja-niipalju võetakse vastu. Seejärel seisa ja oota kuni minu hoolikalt pestud-pakitud asjad ükshaaval laiali kistakse, “heakskiidu pälvinud” vastavasse hunnikusse lennutatakse (hunnikud tavaliselt kannavad silte 1eur, 3eur jne) ning vastuvõtja arvates turuväärtust mitteomavad mulle tagasi visatakse.
    Tekib selline räpane tunne ausalt öeldes. Võibolla on see probleem lihtsalt minu kahe kõrva vahel, aga mulle ei meeldi sellised kohad. Mitte kordagi pole Tallinnas kohanud sellist kohta, kuhu saan asjad tasuta ära anda ning need sealt siis ka tasuta edasi antakse.

  5. Jaana ütles:

    Minul on ikka riideid vaja. Ja sõbranna oma naabriga on nüüd mulle neid toonud ka. Meil vallas on olemas koht kuhu saab tasuta kõike viia ja tasuta sealt endale sobivat otsida. Aga ausalt, sealt ei leia suurt midagi isegi aeda trööpamiseks. Kui kuskil keegi riideid ära annab, võtan alati vastu, aga ega neid annetajaid eriti ei leidu või müüakse minu arust kalli hinna eest. Samas sellist (vale)häbi tunnen, et ega ma küsima kipu minema…

  6. Sille ütles:

    Kas siin pole pigem mitte nii, et kui palud tasuta riideid, siis lihtsalt automaatselt inimesed mõtlevad, et Sul on väga nutune rahaline seis. Ja seetõttu panevad pahaks, et küsid tasuta riideid ja käid samal ajal kallites poodides.

  7. Jaanika ütles:

    Mul on Triinuga sama mure – keldris päris mitu kotitäit ja seepärast nad keldris ongi, et justkui üldse ei taha pesta-vaeva näha-viia selleks, et poolte kottidega tagasi tulla või et mu asjad pärast röögatu 7-34 euriga humanas/uuskasutuskeskuses müüki pannakse, kuna ma ise olen samuti kõik oma asjad kaltsukast saanud ja tegelikult on solvav näha, kuidas ilmselgelt ära kantud või pisut liiga vanamoodne/inetu riietus maksab julma raha. Kuigi mul on ka tõesti palju ilusaid asju, mis lihtsalt on mulle suureks jäänud, annaksin ma nad parema meelega kogu täiega kuhugi ära nii, et keegi teine edasi vaataks pesemise-sorteerimisega jne. Arvan, et ühel hetkel neelan uhkuse alla ja viin siis lähimatesse kaltsukatesse ära, kuivõrd ma ühel hetkel pean kolima ja ära ei raatsi küll visata.

    Et seda ennetada – kui Tallinnas keegi peaks vajama ükskõik mis põhjusel päris mitut kotitäit M-L-XL suuruses rõivaid, millest ise terad sõkaldest sorteerida, võib ühendust võtta ja lihtsalt järgi tulla 🙂

  8. Jaanika ütles:

    E-mail on tfie@hot.ee 🙂

  9. Efka ütles:

    eks ole, et paljudel pole kuhugi panna aga samal ajal endast märku anda, et mulle võib pakkuda, on ka imelik. Siis ongi nagu suluseis nagu oleks vaja ja oleks anda aga pole need inimesed kokku saanud. Mina ise olen siis öelnud, kui kuulen, et kellelgi probleem, et pole asju kuskile panna, et minu juurde võib tuua, mis endale ja lastele ei sobi, viin õe juurde, kellel on olemas kontaktid, kus alati hea meelega võetakse asju vastu. Aga jah, ise kuulutada nagu ei tihka.

    • Killu ütles:

      Ma ei mäleta selle koha nime, aga Tallinnas Mööblimaja kõrval ühes keldris on mingi pood, mis ühe tuttava tuttava sõnul pidi kõik kasutatud riided vastu võtma. Pakkisime siis 7 suurt kotitäit autosse ning sõitsime kohale (enne olin telefonitsi uurinud, kas ikka tasub viia). Tädi, kes kohapeal oli, ei võtnud midagi vastu. Esialgu põhjendas seda ruumipuudusega, kui olin öelnud, et omanik lubas kõik vastu võtta, kiskus esimese koti lahti ja ütles, et neil sellisele moest läinud mantlile OSTJAT ei ole ning tema ei võta meilt midagi vastu. Soovitas mantli hoopis koerte varjupaigale loomadele allapanemiseks viia. :O
      Samal päeval viisin kõik need kotid teise väikesesse keldripoekesse – Nõmmele, kus on misjonipood. Kõik võeti vastu.
      Olen nüüd mitmeid kordi sinna kasutatud riideid viinud, kordagi pole keeldutud neid vastu võtmast, tänatakse hoopis. Mind ei häiri, et need seal sümboolse raha eest müüki pannakse – omanik peab ju müüjatele tasuma. Ja on ju teada – inimesed ei väärtusta seda, mis on tasuta saadud….

      • kukupai ütles:

        mina olen ka hädas olnud varemalt kasutatud riietest lahti saamisega…Polnud lihtsalt kohta…
        Kolmest lapsest aga ju ikka koguneb, kuigi meil oli ka üksjagu tont-teab-mitmenda ringi asju käibel, õe ja lähemate sugulastega ringitasime siis…
        See nn Uuskasutuskeskus on üks pipspreilide pesa, sinna ei kõlba ju miski, midagi nad vastu ei tahtnud võtta…
        Nüüd aga pole muud probleemi kui kokku koguda ja ära viia, lähedal on Humana (ja kuna ma tegelikult ka tean, kuidas neil see ringlus korraldatud on – müüki läheb heal juhul 10% annetustest, ülejäänu kõik heategevuseks), samas ka seesama misjonipood, mida mainisid – ja nemad võtavad tõesti kõik vastu, mitte ainult riided.
        Selle misjonipoe lugu tean algusest peale, rajas selle mu kooliõde. Mõne aasta sai tegutseda, siis oli oht, et pannakse kinni kuna linn tahtis rohkem renti saada selle keldri eest ja neil poleks olnud võimalik maksta. Just siis oli üks tööalane kohtumine linnavalitsusega ning võtsin jutuks. Pakosta oli tollal abilinnapea ning viskas kuidagi üleolevalt, et nojah, sekkarid on ju mõnele elustiil. Aga pood igatahes on senini alles 🙂
        Endal on ka üsna palju sekkarikraami garderoobis ja ei tunne end sellepärast sugugi halvemini…

  10. Tulikiisu ütles:

    Oi mäletan seda teemat. Aga nuh eks ole ammu teada ju et inimestele on tähtis mis mulje nad teistele jätavad. ja nu jumala eest ei saa tasuta riideid aj asju vastu võtta. see mingi uhkuse küsimus. Aga ju siis pole asi ikka niii hull kui ei taheta vastu võtta.

    Lapsed kasvavad niii ruttu. ma oleks ammu pankrotis kui peaks kõik asjad poest ostma. Mõtlen juba hirmuga sügisele kui tütar lasteaeda läheb et vaja ju hunnik riideid osta. Kuna ta jälle kasvand ja 104 suurus riideid mõni üksik.

    Õnneks aega veel on natuke.

  11. mäemamma ütles:

    Nöme, nöme, nöme!!! Mida on üldse teistel inimestel sellisel teemal kobiseda!????? Oiiii, sellised ninade vahelesurkimised ajavad mul karvad püsti.
    Pealegi on taaskasutamine lihtsalt super ja Sina oled 5+ et sellega tegeled. Ja üleüldse anna minna, Mormelar!
    Päikest sinu päevadesse 🙂

    • külaline ütles:

      Kui aus olla siis mind ei vaimusta taaskasutatud riiete kandmine, kuigi see on säästlik jne. Mõni mööblitükk, kodumasin, jalgratas või muu ei ole nii häiriv aga vastu ihu olevad riided võiksid olla uued. Olen soetanud mõne üksiku kallima kaubamärgi eseme umbes poole hinnaga kui see on väga heas korras ja tean selle asja müüjat ja tema koduseid harjumusi oma asjade hoidmisel. Inimesi on erinevaid ja ei maksa kohe hukka mõista (eelmisele kommenteerijale) neid, kes ei mõtle samuti nagu mõni teine. Maailm ongi mitmekesine ja täis erinevate harjumuste ja veendumustega isiksusi. Kui on võimalus osta uusi asju siis miks mitte. Kui kõik ostaksid teiste vanu siis ühel hetkel saaksid need vanad ju ribadeks kantud ja polekski midagi kaltsukast võtta. 🙂

  12. mäemamma ütles:

    Tere jälle
    mina olen töesöna külalisega selle koha pealt nöus,e t EI MAKSA KOHE HUKKA MöISTA 😉
    Ja kui seda tehakse veel sellisel teemal nagu riiete taaskasutamine ning heidetakse kellelegi tema valikuid ette (loeme postitust) siis läheb mäemamma natuke pöördesse. Aga tuld ei sülita, lihsalt siunab tiba…
    Päikest, ikka ja rohkelt!

  13. Rita ütles:

    Kusjuures mina tulin just praegu tänu Sinule selle mõtte peale, et teinekord, kui riiete ära viimiseks läheb, võiks sõprade-tuttavate üleliigsed riided ka kokku korjata ja kõik korraga viia, mõni ei tulegi ise selle peale…

  14. Liis ütles:

    Tead, külaline… on Sul üldse aimu, kui palju UUSI asju lendab kandmata prügikasti, kui keegi neid teatud aja jooksul soodukatest hoolimata ära ei osta?

  15. Raven ütles:

    Ma olen vist suurema osa oma ja ka laste riietest justnimelt kaltsukatest soetanud ja nii lahedaid asju pole küll kuskil “uute riiete poodides” näinud. Ei arva küll, et see mingi häbiasi oleks, et kaltsukatest riideid hangitakse. Pigem oleks mul häbi käia linna peal riideesemega, mis igal teisel seljas on.
    Jube OT, aga leidsin netist pildi ja kohe meenusid Mormelari neiud. http://3.bp.blogspot.com/_dyibMmR36G0/SYplGl9kTcI/AAAAAAAAC2c/V7l7N_QYke0/s400/CIMG0056.JPG

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s