Söögijutud

Posted: juuli 18, 2011 in Uncategorized

Mulle pole kunagi meeldinud süüa teha. Noh, kui ma nüüd päris aus olen, siis ma lausa jälestasin seda. Juba pisikesest peale nõudsin oma tulevaselt mehelt kolme asja – tehku süüa, massaaži ja armastagu kasse. Elu on näidanud, et kui üks täppi ei lähe, siis ei kõlba kah – ikka kõik nõudmised peavad täidetud olema.

Kui esimene tütar sündis, elasime mu vanematega, nii et söögitegemine oli üldiselt nende õlul. Eks ma ühtteist, mis lapsepõlvest tuttav, ikka tegin. Aga see, et kellelegi söögitegemine võiks meeldida – võeh!
Omaette kolides oli lugu muidugi raskem, sest olin ju sunnitud süüa tegema. Siiski oli menüü üsna koolisöökla moodi  – 20 klassikalist toitu kordusid kindlate intervallidega.  Mina juba naljalt midagi uut ei proovinud. Kui leidsin midagi, mille tegemisega hakkama sain, siis menüüsse ta jäigi.

Nüüdseks… Nojah, oma ema ka ei jõua ära imestada. Kindluse mõttes pean märkima, et süüa teha ei m e e l d i mulle siiani. Suvisel ajal tundub see eriti tüütu – planeeri ekstra ja tule õuest tuppa ja. Aga siiski oleme leidnud söögitegemisega omavahel mingi tasakaalu. Sellele on kaasa aidanud muidugi ka uus, suur, armas ja hea paigutusega köök. Kohe poole kergem süüa teha.
Tegelikkuses, uskuge või ei, olen ma see inimene, kes siiani pannkooke retsepti järgi teeb. Mulle lihtsalt ei jää kogused meelde ning tunnetuse järgi ka teha ei oska-julge. Seevastu igasuguste küpsetiste-keetmiste valmimisaega ei vaata ma kunagi, see on minu jaoks absoluutselt kasutu – ma ju näen kui valmis on. No mida see “Keeda 7 minutit” mulle annab, kui 10 pärast ikka veel kõva on? Minu jaoks on täiesti arusaamatu see sortiment inimesi, nagu Elukaski, kes muidu keeravad asju tunde järgi kokku, aga makaronipakki uurivad hoolega. Minu loogika on kuskilt teiselt planeedilt vist, kui arvestada seda, et Elukas on tegelikult kokaharidusega…

Aga süüa ma teen hoolega ja julgen isegi öelda, et hästi. Teised ka kiidavad, pidevalt ja eks sellel on oma osa, miks ma aina teen ja teen ja katsetan ja teen.
Kuna mulle süüa väga meeldib, eriti häid asju, ning ühelt maalt poest osta enam ei saanud (alguses raha, hiljem soovide tõttu), siis tuli ju ise teha. Rääkimata sellest, et kiitusejanus minul käisid tihti külalised ja siis oli ju hea muljet avaldada. Nii see lahti läkski. Palju on viitsimise taga kinni, igasugu asjade isetegemist tuleks veel proovida, aga üldiselt saia-leiba-pasteeti-jogurtit jm kraami meie majas poest ei osteta, fabrikaatidest nagu kotletid, rääkimata. No mis Sa teed, kui poes ei pakuta või hakkavad rahakotirauad hirmust plõgisema hinda nähes.

Aga vahel ajab naerma küll. Kui vaatad pidulauda või martsipaniga kooki, maitsed mmm ja mõtled, et näe – mina ise tegin. Mina, kes ma jälestasin söögitegemist ja kartuleidki põhja keetsin. Kõigega saab hakkama, kui ainult tahta ja motivatsioon on õige.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Kass. ütles:

    Mul on vist sama asi mis sul. Iseenesest on nagu tore süüa teha, aga seda vaid siis, kui keegi mul seltsiks on & võib-olla on pudel veini ning head muusikat… Selline toiduklubi. Kooke meeldib ka küpsetada. Aga muidu igapäevaselt süüa teha… No way, José! Ei oska ka väga midagi välja mõelda.

    Õnneks elukaaslane õpib kokaks, nii et kodune tööjaotus on lihtne: mina koristan (sest kontrollifriigina tean ma täpselt, kus kõik asjad käima peavad!) ning tema teeb süüa. 😀 Pärast söön & imestan, et kuidas ta küll nii ägedaid & samas tavalisi toiduaineid oskas kokku panna, et neist nii mõnus söök tuli. Mul vist puudub fantaasia selle koha pealt. Kui aga korra toit tehtud, siis nagu jääb meelde & lisandub sinna “sööklamenüüsse”.

  2. Kiki ütles:

    Mulle meeldib kokata, kui vaid aega oleks, talvel teen kohe hulga rohkem ja katsetan, suvel katsuks ruttu ja lihtsalt läbi ajada. Ja oleme ausad ka minul tõuseb nina kiituse peale kõrgemale, kellel ei tõuseks.

  3. Eva ütles:

    Kuigi ma Sind ei tunne, loen, nagu oma kirjutatut. Tunnen ka, et mind ahistatakse kui pean süüa tegema 😀 ; samas need asjad, mida teen (ka umbes 10 soolast toitu) kukuvad hästi välja. Aga isegi paljude kookide puhul, mida olen 50x teinud, vaatan retseptist koguseid 😀 , sest tahan, et tuleks sama hea kui alati. Ja makaroni/riisipaki pealt ei vaata kunagi keetmisaega – proovin kui on pehme.

    Kui lapsi ei oleks, siis elaks vist ainult jogurtist/kohupiimast, puuviljadest, teraleivast ja juustust. Vähemalt suvel. 🙂

  4. H. ütles:

    Kindlasti on Sul põnevaid retsepte, hea meelega loeks neid 🙂

  5. Mai ütles:

    Sama siin, väga meeleldi ma süüa ei tee. Mul küll lapsi pole, kellele süüa teha, kuid mees tahab ikka praadi ja hommikul pudru. Ja no tahaks ikka vahest midagi huvitavat teha. Oleks huvitav lugeda ka, milliseid toite sa ise teed:) Saaks äkki mõne maitsva retsepti kõrva taha panna:)

  6. mormelar ütles:

    Oh, minust retseptiblogijat küll ei saa ja midagi väga põnevat ka ei tee 😀

  7. mannu ütles:

    Söögitegemise juures ongi ideedepuudus mu meelest kõige hullem. Eriti suvel kui tahaks midagi kerget ja lahjat..

  8. tafkav ütles:

    Klassikaline lause: vend, kus Sa oled olnud kõik need aastad? Aga ilmselgelt olen ma siiski noorem vend (mis sest, et aastatelt vanem), sest nii kaugele ma veel ei ole jõudnud – pasteeti tahaks ise teha, pole veel juhust olnud, aga muidu enam-vähem sama seis.
    Sööjaid oleks ka rohkem vaja, sest kuna ma teen retseptide järgi, siis enamasti valmivad toidud 4-5 inimese jaoks, mis tähendab, et toitu jätkub kauemaks…

  9. Tulikiisu ütles:

    Oh sa siis isegi tublim oma mitte süüa tegemise tahtmisega. Mulle meeldib süüa teha ja süüa head sööki. Mul oli nyyd 3 aastat yhe auguga pliit laua peal, ja nyyd sain oma vana ahjuga pliidi siia toodud. Ja esimesed küpsetamised tehtud. Ja loodetavasti siis nüüd areneb mu söögitegemis oskus jälle edasi. ja muutub meie menüüd paljude ahjus tehtavate söökidega mitmekesisemaks.

    Aga suvel oh suvel see kuumusega söögitegemine. Nu tõsisine jama on. siis saab igast salateid tehtud ja näiteks mingit liha juurde.

    Ja pannkooke ei oska mina ka eriti teha. alles nüüd hakkab välja tulema õige tainas. ja enam ei pane ka liiga palju tainast pannile 🙂 ja pannkooke teen tunde järgi :p ses mõttes et olen lugenud igast sada erinevat retsepti. ja niii ma siis katsetan kuni tulevad aina paremad pannkoogid 🙂

    Ja areng on väga kõva võrreldes milliseid mitte söödavaid ja jubeda maitsega pannkooke ma ennem tegin 😀

  10. sälli ütles:

    Mulle meeldib süüa teha, aga ainult siis, kui kedagi juures ei ole. Näiteks ei saa ma köögis süüa teha, kui mu peigmees on seal juures ja vaatab, mida ma teen. Siis nuga hakkab kohe imelikke jõnkse tegema ja maitseainedki ei taha õigesti minna. Ja no.. tehnoloogia mõttes ka, et nt kui juurvilju vokime, võib meil tekkida üksteisest möödarääkimisi, et mida peaks varem ja mida hiljem pannile panema. Küll aga meeldib mulle teisi üllatada oma huvipärasustega, mida olen köögis kokku keeranud (aga nii, et keegi ei tea, kuidas ma seda tegin).

    Õnneks on meie peres asjad organiseeritud nii, et söögi eest hoolitseb enamasti (kui mitte öelda, et alati) pere meespool ning ma käin vahepeal köögis tarka nägu tegemas või aitan natuke midagi hakkida või segada. Ja süüa teeb ta jumalikult hästi – mitte millestki võib teha sellise piduroa, mis võtab lausa ahhetama. Aga kui küpsetame koos kooke, siis on tema assistent, nt viilutab õune vms ja mina võin olla peakondiiter.

    Aga põhjus, miks üldse hakkasin kommenteerima, on see, et temagi vaatab alati makaronipakilt aega, et kaua need penned siis seekord keema peavad. Just eile oli nii, et tegime koos pastat ja juhtumisi valasin mina need keevasse vette ja viskasin tühja paki minema. Minuti pärast oli ta omadega otsapidi prügikastis, et kus see makaronipakk on ja palju neid minuteid ikkagi olema peab. Ütlesin, et makaronid on valmis siis kui nad on valmis, äkki 8-9 minutit. Ta leidis paki ning ütles, et tegelikult peavad nad keema 11 minutit. Mõtlesin omaette, et ega ma ju kella ei vaadanud, kui ma pasta potti kallasin..

    Mehed.

  11. Doora ütles:

    ma kahtlustan, et see makaronide keetmine on üldiselt meeste värk 😀 mu härra ka muidu keerab asju kokku maitse/tunde järgi, ei vaata koguseid, vaid lihtsalt teeb. makaroni paki juures aga vaatab kellaaega ja mõne minuti tagant käibki kella vaatamas. imelik 😀

    ise mulle üldjuhul süüa teha väga ei meeldi. peab tuju peal olema.

  12. Jaana ütles:

    kõige saab hakkama, sul on õigus. kuid mulle ei meeldi syya teha ja seda eilse 30 kraadise kuumusega… brr. aga elu sunnib ehk pereelu ja kahjuks mu mees ka eriti syya ei tee. eks aastatega on õppinud yht-teist, aga see on ikkagi minu õlul. ilmselt, kui see tegevust kui tegevus mulle meeldima hakkakas, oleks mul 1 stressiallikas vähem. sest mul on kohe ärgates mure, mida teha perele syya…

  13. marru ütles:

    No ma esindan siis seda hulka, kellele täiesti meeldib süüa teha 😀
    Ja meesterahvas kah pole, kuid makarone keedan kella järgi. Sest nii saab veenduda, et nad plögaks ei keeks.

  14. Lais ütles:

    Hissand jummel, kui hea on lugeda, et ma pole sel sinu kirjeldatud planeedil üksi 😛

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s