Mormelar ja tööloomsus

Posted: november 25, 2011 in Uncategorized

Miks ma oma tööst ei räägi? Seda küsimust olen viimasel ajal kohanud igal pool, võimalikes ja võimatutes olukordades.

Jah, tõsi, ma võtsin vastu otsuse, et eriti ma oma tööst ei räägi. Mul on nimelt plaanis oma töö- ja eraelu üpris lahus hoida ning see blogi siin kuulub kohe sadajaüks protsenti minu eraellu.
Ma ei välista rääkimist lõbusatest anonüümsetest seikadest ega põnevatest ideedest, ma ei kavatse vältida  sõna “töö”, kindlasti mitte. Aga kuna ma olen juba selle lühikese siinoldud ajaga õppinud, kui laiahaardeline see amet on, siis ma lihtsalt ei oskaks teisi inimesi sisse toomata oma igapäevasündmuseid jutustada.

Üldised muljed on suurepärased. Ma jumaldan oma eriala, oma tööd, oma töökohta ja kolleege. Kõik selle töö juures on võrratu ja mulle loodud. Alguse entusiasm, ilmselgelt, aga ma usun, et see ei kao niipea.

Töö on huvitav. Laenutamisega tegelen ma üsna vähe, olen rohkem hõivatud bürokraatia ja veebihaldusega. Aga siiski saan väga palju lastega suhelda, kuna minu laud asub lugemissaalis, ja täpselt nagu ma arvasin, olen ma koolis töötades väga tihti sotsiaaltöötaja rollis. Ühelt poolt on see põnev, teiselt poolt olen ma selleks liiga emotsionaalne. Aga see oli teadlik valik.

Minu noorusega on nalja saanud parasjagu, nii mõnigi on mind õpilaseks pidanud ja eks mõnel õpetajalgi on kohanemisraskused. Kõige suuremad muidugi mul endal, ikka tahaks teietada ja häbelikult maha vaadata. Aga eks ma harjun.

Kuna praegu on järgmise õppeaasta õpikute-töövihikute tellimise aeg, siis tegevust jagub. See selgitab ka minu vaikimist siin. Ühtlasi üritan igast otsast raamatukogu kaasaajastada, nii et minu aeg internetis kulub pigem raamatukogu nime all tegutsedes.

Kodune elu on ka läinud sujuvamalt, kui ma lootsin. Eks ta harjumatu ole, et veedan kodus vaid loetud tunnid enne magamaminekut ning iseenda ega hobidega pole siiani olnud veel üldse aega tegeleda. Aga ma kahtlustasin rohkem skandaale, suuremat väsimust ja ajanappust. Seda õnneks pole ning terve pere õpib juba vaikselt ühes rütmis hingama.

Ma olen tohutult õnnelik! Ma olen oma eluga täpselt selles punktis, kus ma olen alati olla tahtnud. Iga aspekt mu elust on hea, enamus täpselt õiged. Ma ei mäleta aega, millal ma oleks nii pika perioodi jooksul olnud kõigega lihtsalt rahulolev. Enamasti on õnne põhjuseks olnud mõni lühiajaline tõuge, nagu armumine või ilus kleit või mõtlemapanev raamat. Aga praegu – kõik!

Advertisements
Kommentaarid
  1. Liis ütles:

    Stiilipuhas pilt!

  2. verxu ütles:

    Väga hea, et meie ameti valivad kutsumusega inimesed 😀 Pane tähele, peagi oled kõrvuni TORE tegevusse tõmmatud. Vähemalt nii on mu teiste hakkajate kooliraamatukogulaseks läinud tuttavatega läinud.

  3. Rents ütles:

    Ma küll enam-vähem sain aru, aga igaks juhuks küsin üle – sa kirjutad vist ainult selleks, et normaalsed inimesed kadedusest krambitama hakkaksid, jah? Läks korda küll.

    P.S. Arvan, et lastel on vedanud, et sellise raamatukogujuhataja said.

  4. L. ütles:

    See postitus pani küll naeratama! 🙂 Et seda entusiasmi, õnne ja rõõmu jätkuks aastateks!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s