Miks ma toetan kooliõpetajate palgatõusu?

Posted: jaanuar 19, 2012 in Uncategorized

Vastukaja tänases Ekspressis ilmunud Heidit Kaio nupukesele.

Minu arvates on Eestis hulk alamakstud inimesi, eksole, aga kui küsida kes, tulevad minu huulilt esimestena kindlasti bussijuhid ja õpetajad. Esimesed nii oma töö olulisuse kui ka selle tõttu, et mulle tundub sellise suure elukaga mööda linna jauramine üle mõistuse keeruline.

Aga õpetajad? Mulle tundub, olles osalenud hulganisti lasteaiakoosolekutel ja olles töötanud tibatillukest aega koolis, et lapsevanemad ei oska ikka kohe üldse seda hinnata, mis siin toimub. Ma ei väida, muidugi, et meie haridussüsteem kuidagi jube kihvt oleks, aga ma leian, et antud tingimustes teevad nii lasteaia- kui kooliõpetajad ära ikkagi väga suure töö, mille eest nad ei saa vastavat tasu.
Heakene küll, oled Sa tegus ja bürokraatiaga sina peal, on veel lootust, suurematel koolidel on tasustamissüsteemid ka tavapalgale lisaks, pluss muidugi ametijärkude sooritamine. Aga kui Sulle on olulisem oma töö tegemine ja laste harimine, missioonitunne, mitte tasustamissüsteemiga võitlemine? Siis oled Sa kahjuks ebavõrdses seisus.

Heidit Kaio räägib, et tema teab hulganisti koole, kus õpetajad lahkuvad kell 2 ja jõuluvaheajal on maja tühi. Noh, isegi mina tean hulganisti koole, kus õpetajad kella viiekski pole lahkunud, öö läbi parandavad töid, valmistavad materjale ette ning vaheaegadel tegelevad järeleaitamist vajavate lastega. Muidugi on alati neid, kellel on asjad korras, materjalid olemas ja ajakulu minimaalne. Aga väita, et neid on rohkem, kui ülekoormatud pedagooge, on sulaselge naiivsus.

Mäletan oma kooliajast ja näen seda praegugi, kui palju oma vabast ajast keskmine õpetaja koolile kulutab. Erinevad üritused, nende ürituste ettevalmistamine, ülesriputamine, mahavõtt, õpilaste toetamine koolivälises tegevuses. See kõik on ajaline ressurss, mis ei mahu sugugi 35 töötunni sisse, ei mahuks ka 40.
Mul oli gümnaasiumis õpetaja, kellel minu äranägemist mööda ei saanud küll jääda mittemingisugust aega eraeluks – tema kontrolltööd olid alati erinevad (no ikka üritasime ju koolikaaslaste käest infot ja vanu töid saada), tema näitlikud materjalid suures enamuses enda koostatud, ka oli ta alati kursis aines aktuaalsete teemadega. Hiliste õhtutundideni istus ta eksamitegijatega ning see peegeldus õnneks enamasti ka nende tulemustes. See on missioonitunne, mida keegi ei tasusta, mida keegi ei hinda. Ja ma olen veendunud, et ta polnud isegi kaugeltki mitte ainus samasugune õpetaja meie koolis, saati siis kõikidest kooliõpetajatest rääkides.

Ma näen oma noorte tuttavate pealt, kes on just tööd alustanud või alles praktikal, kuidas üleliia palju õhtuid ja unetunde kulub eelmise ning järgmise päeva tööasjadele. Kas tõesti on see aus, et kakskümmend aastat raba, tee endale toimiv süsteem (sealjuures pea iga aine areneb ajas hoolega) ja siis, väsinu ja kibestununa, saad hakata oma normaalse töö eest normaalset tasu saama? Milline ime, et noored õpetajad Säästumarketisse tööle jooksevad.

Tõsi ta on, õpetaja elukutsel on boonuseid, nagu tasustatud suvepuhkus ja mina isiklikult arvan, et seda peaks võimaldama kõikidele kooli töötajatele, kaasa arvatud garderoobitädid, aga võrreldes kooliaasta keskel kaotatud tundidega, julgen ma kahtlustada, et kuluks see suvepuhkus niipidi arvestades vaid jupikeseks.
Meelevaldne on ka rõhuda õpetajate lühiketele päevadele, unustades, et ka õpetajad saavad palka tehtud tundide järgi ja sugugi pole nii, et kes annab vaid mõne tunni nädalas, saab täispalka. Täiesti kohatu märkus Kaio poolt.

Nagu igas ametis, on ka õpetajate hulgas neid, kes tegelikult ei taha seda tööd teha, aga miskipärast ei tee ka midagi muud. Kuid kas nende pärast peavad tõesti siis korralikud töötegijad kannatama? Seda jätkub meil niigi igal pool, näitena kasvõi see, et paljudes firmades saavad tööst puhkepause vaid suitsetajad – kui Sa tervist rikkuda ei taha, siis raba aga, muidu saad pahandada, et julged jalga puhata. Ehk on haridusfäär just see, kus harijate motivatsiooni tuleks hoida keskmisest kõrgemal?

Kõva häälega naerma ajas mind väide, et õpetajad on kohalik eliit. Minu tutvusringkonnast suur hulk inimesi, kes õpivad aineid, mis lubaksid neil õpetajateks hakata, keelduvad sellest kategooriliselt kõik. On vähe neid, kes uhkusega on pedagoogideks hakanud ja näevad oma tulevikku selgesti just koolis, nii mõnigi ei julge mokaotsastki mainida, mida ta õppinud on.
Õpetaja elukutse ei ole meil enam nii au sees, kui varem, leian mina. Ma mäletan teismeeast momente, kus tuttavad juba asusid ülikooli – vau, Sa õpid õpetajaks? Õpetajad olid nõmedad, ilmselgelt, aga siiski ületamatult targad ja autoritaarsed, läbi neljateistaastase maailmavaate.

Kaio jutt on ka ehtne näide statistika väärkohtlemisest. Ta toonitab, et õpetajate palk on üle meie keskmise. Oluline on siinkohal hoopis küsida, kas meie keskmine palk on üleüldse elamisväärne? Ja ennekõike, kas see kajastabki meie jaoks meie laste hariduse, maailmavaate kujundamise ja teise kodu “vanemate” hinda? Inimesed kipuksid nagu unustama, et meie endi lapsed vormuvad nende õpetajate käe all, mitte tegemist pole salapärase rahaga, mis eimillegi eest noile taskusse vajub.

Sellega, tõsi küll, et õpetajate palk ei pea olema igal pool ühesugune, olen ma nõus. Koolid, tingimused ja võimalused on erinevad ning miks mitte seda ära kasutada. Kuid see miinimum, alla mille minna ei tohi, peab siiski olema töö vääriline. Ja väga hoolega tuleks tasustada just seda endast maksimumi andmist, seda õppekavast väljaspoole vaatavat ja loomingulist suunda õpetamises. Minu meelest see on suur probleem, et korraliku palga saamiseks on vaja rohkem bürokraatiat tunda, kui lapsi õpetada. Kus on siinkohal loogika?

Ma olen selles teemas nii vähe aega sees olnud, et ma ei oska öelda, kas viiendiku võrra palga tõusmist nõudev streigiplaan on ülereageerimine või ei, küll aga usun, et haridus võiks olla meie prioriteet senisest enam igast aspektist vaadatuna ja miks mitte alustada mõistliku ning reaalseid hüvesid pakkuva palgasüsteemiga õpetajatele?

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/opetajale-1000-eurot-kuus-kas-see-loob-riigi-kapuli.d?id=63794140

Advertisements
Kommentaarid
  1. Nele ütles:

    no jah, Eesti keskmine palk on hindadega vorreldes toesti naeruvaarne, see on fakt ja opetajad peaksid kindlasti teenima yle keskmise, samuti nagu ka paastetootajad, politseid, arstidest ei raagigi.
    minu arust on veel masendavamad lasteaiakasvatajate palgad. need inimesed teevad vist toesti tood missioonitundest.
    laks ka minu vend peale ylikooli missioonitundest opetajana toole, kuid missioonitundest kaua pere ei toida. taiskohaga klassijuhatajatoo keskkoolis kais talle yle jou, eriti kui ise veel edasi opid ja areneda tahad. opetajana saavad tootada vaid need, kellel pole peret ega laene voi siis teine pool, kes teenib hasti.

  2. Mormelar ütles:

    Aga täpselt nii ongi. Ma oma eriala palkadest ei hakka üldse rääkima 😀 Enamusel on hea meel, kui miinimumigi kätte saab. Mina saan oma tööd teha vaid tänu sellele, et mul on kõrval inimene, kes saab normaalsemat palka.

  3. Kaire ütles:

    Meie oma kursaõdedega viskame ka kurbtõsist nalja. Meist saavad elukutselised vaesed. Otsime rikkaid mehi, et endale meeldivat tööd saaks teha.
    Ja tean ka õpetajaid, kes lähevad Soome koristajaks. Seal saab selle eest rohkem kui meil õpetaja.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s