Maksakastmeneedus

Posted: veebruar 27, 2012 in Uncategorized

Kui ma olin laps, olin ma äärmiselt pirtsakas sööja. Ma loodan, et mu tütred niipea mu blogi lugema ei hakka, arvestades seda, kui karm see söögilauavärk meie kodus on. Aga jah, ma ei söönud umbes poolt pakutavast kraamist. Ma olin pigem selline kartuli-pihvi tsikk, igasugused keedetud juurviljad, seened, suvikõrvitsalised, veidrad juustud ja mereannid võisite endale hoida. Nüüd? Andke ainult kätte. Mis mulle siiani alla ei lähe, on igasugu kreemitordid. Öak.

Samuti oli mul see (vist üsna) tüüpiline käitumine, et ükssama toit koolis kõlbas süüa ning kodus muidugi mitte. Kooli kokatädid tegid seda ju teiiissttmoooodi! Igatahes, mul tekkis üks üsna kummaline lemmiktoit, arvestades mu pirtsutamisi – maksakaste.

Aga siis sai alguse MAKSAKASTMENEEDUS! Jep. Juba kuskil põhikooli lõpus, kui mulle see kraam ülemäära maitsema hakkas, võttis needus võimust.  Needus seisnes siis selles, et iga umbkaudu viie nädala tagant, kui maksakaste taas menüüs oli, polnud mind koolis. Vahel planeeritult, vahel kogemata, aga asi oli nii drastiline, et oma lemmiktoitu sain ma süüa vaid ehk kaks korda aastas. Gümnaasiumis jätkus needus sama hooga, klassiõed naersid, mis nad naersid, aga lõpuks olid nad sunnitud koos minuga tunnistama, et tõesti, maksakaste hoiab minust eemale.

Kui ma oma kooli tööle tulin, siis üheks boonuseks oli minu jaoks loomulikult maitsev ja soodne koolitoit. Kui esimest korda menüüs maksakastet nägin, lõi mul pirnike peas põlema. Ohoo! Jaaa loomulikult oli tegemist päevaga, mil ma pidin Viljandis olema.

Järgmisel korral oli mul vägagi töine nädal ja ootasin ila tilkudes reedet, mil tuleb maksakaste. Jaaaa siis ma olin sunnitud ootamatult puuduma.

Nüüd, selsamal reedel, on tulemas kolmas kord ja kolmas võimalus. Mis nüüd juhtub? Kes haigeks jääb? Mis aknast alla kukub? Hoidkem mulle pöidlaid, et õnnestuks kordki needusele vastu astuda ja maksakastet süüa…

Advertisements
Kommentaarid
  1. Efka ütles:

    😀
    vb see juhtub sellepärast, et maksakaste jääks millekski selliseks, kättesaamatuks, mis maitseb, et ei tekiks küllastust 😀

  2. ritsik ütles:

    miks sa ise ei tee? suuremate poodide kulinaarialettidest saab ka. ja Kadri kohvikust vahel 🙂

    • mormelar ütles:

      Teen ikka, nii kastet kui pasteeti – Märjamaa täitsa pakub mahedat veisemaksa. Aga see ei tule ju sama maitsega, nagu koolisööklas!

      • ritsik ütles:

        Usu, Kadri kohvikus on sama maitsega, nagu koolisööklas. Aga iga päev seda seal pole ja mine tea, kas sul needus kohvikutes ka kehtib 🙂

  3. Brigitta Jaani ütles:

    sa ole kaval, ära menüüd vaata 😀 siis saad kastet üllatada!

  4. Helle ütles:

    kaste ▪. Kaste langeb, laskub maha

    kaste soust ▪. Hakkliha+kaste, jahu+kaste, koore+kaste

  5. Brigitta Jaani ütles:

    see on see, et kui midagi öelda pole, siis vigisetakse 🙂

  6. Brigitta Jaani ütles:

    maksakastmeneedus*

  7. Average Jane ütles:

    Veider, ma olin (ja olen praegu ka veel natukene) vääga suur pirtsutaja ja lasteaialapsena võisin nädal aega ainult makarone ja sajal kujul kartulit (ilma kastme ja lihata loomulikult) süüa, kui ema oleks ainult lubanud. Aga ükskõik mis toit oli, koolisööklas ma seda ei söönud – isegi siis, kui kodus maitses. Makarone viineritega vist natukene nokkisin. Eriti kehtis see kastmete ja suppide kohta, mis minu meelest olid koolis alati mingil viisil väga imelikud või kahtlase lõhna/välimuse/maitsega.
    Asi paranes natukene ainult gümnaasiumis aga kuna seal serveeriti sageli kala, maksakastet (ma annaks kõik oma portsud Sulle!) ja veidrat lihakastet ploomidega (???), ja porgandisalatit ananassiga (mulle miskipärast ei istu see ananass seal sees) siis ma ei raatsinud raha maksta arvestusega, et vähemalt neljandiku toidust jätan iga kuu järele.

  8. Nele ütles:

    mul on ka koolitoitudega enamasti vaid negatiivsed malestused. algklassides ikka soin labi hada, kuid hiljem pohikoolis aina harvem. ei saanud kunagi aru, miks oli terve taldrikutais toitu yle ujutatud kastmega voi siis soustiga, kaasa arvatud salat. see oli nii vastik mu meelest. lisaks olid toidud tihti kas maitsetud voi ylesoolatud voi muidu kahtlase maitsega 🙂
    kuna mul ema tegi kodus niivord haid sooke ( st hea maitsega ), siis olin ilmselt ara hellitatud.
    ema toidud on siiani lemmikud.
    suvel Eestis kaies panin tahele, et vanakooli sooklates serveeritakse toitu ikka veel samamoodi –
    salat ujub sousti sees 🙂

  9. pisike ütles:

    “Well,” said Pooh, “what I like best — ” and then he had to stop and think. Because although Eating Honey was a very good thing to do, there was a moment just before you began to eat it which was better than when you were, but he didn’t know what it was called.

  10. Eeps ütles:

    nooh? said sousti? 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s