Kuidas meie kodul läheb?

Posted: jaanuar 21, 2013 in Uncategorized

Aitäh kõigile, kes nõu ja jõuga aitasid ning ka neile, kes on meie armsa kodu käekäigu vastu huvi tundnud.

Kahjuks pole mul häid uudiseid jagada.
Uurisime seadust ja konsulteerisime ühe kinnisvaraspetsialistiga. Kõik teed viitasid sellele, et just eelmised korteriomanikud on kohustatud vea parandama. Võtsime siis nendega ühendust ja noh, ega see eriti trükimusta ei kannata, mis sealt vastu tuli. 

Ega ma ei eeldanudki, et nad kohe esimeses kirjas ütlevad, oi, kui tore, muidugi teeme kõik korda! Ma sain ju aru, et see saab olema pikk ja keeruline protsess. Aga ma ei eeldanud, et täiskasvanud ja meist vanemad inimesed võivad ikka nii madalate solvanguteni laskuda. Nojah. Mis seal ikka.

Nüüd ootaks meid siis ees teekond kohtusse? Aga probleem on selles, et mul pole õrna aimugi, kuidas see käib. Kirjutasin mitmesse kohta abipalvega, kus pakuti tasuta juuraabi, nii Eesti Omanike Keskliitu, riigiportaali kui ka ühte erafirmasse. Arvake kolm korda, mitmest kohast vastuse sain? Õige, mitte ühestki.

Eks ma olen seda edasi ka ju lükanud. Ma ei taha sellega tegeleda. Aga ma tean, et oma jõududega see katus korda teha saab meil olema väga raske, et mitte öelda võimatu. Ja miks peaksid eelmised omanikud pääsema sellise trikiga, mis on ju seadusega keelatud? Aga kui kokku arvutada riigilõiv ja närvid, siis kas see on seda väärt? Kes ütleks?

Riket on käinud vaatamas kaks firmat, mõlemad on öelnud, et see on aastatepikkune probleem, mis kindlasti pidi ka endast varem märku andma. Eelmine omanik muidugi väidab, et suutsime selle ise kahe kuuga tekitada. Ta ütleb, et kui see oleks varem olnud, oleks ta selle korda teinud, sest see on NII lihtne asi. Ja ometigi praegu keeldub. Aga ma ei taha seda uskuda, sest näiteks hallitavad nurgad olid kõik lihtsalt värviga üle tõmmatud. 

Eriti näru tunde tekitaski süüdistus, nagu see kõik oleks meil plaanitud ja nüüd me üritaks raha välja pommida. Me ise süüdistame end just liigses naiivsuses ja kiirustamises selle ostuga, aga näe, teiste meelest oleme professionaalsed kriminaalid.

Ma armastan seda kodu ja ma tunnen end seal hästi. Ma näen ennast seal elamas ka kümne, miks mitte ka kolmekümne aasta pärast. Ma tahan seda kodu oma käe järgi sättida ja ma tahan seal elada. Aga kogu aeg hingab kuklas see teadmine, et midagi on valesti. Ma tahaks nii väga, et see kõik oleks möödas, aga see kõik on ikka veel alles ees.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Freya ütles:

    Üks võimalus on taotleda ka riigi õigusabi. See taotlus tuleks teha kohtusse (vastav avaldus ja majandusliku seisundi teatis). Kohus siis otsustab, kas teil oleks majanduslikult võimalik ise endale õigusabi võimaldada või mitte. Kohus võib ka otsustada, et nt peale protsessi lõppu tasute ise teatud aja jooksul õigusabi eest. Aga isegi see oleks soodsam, sest kui kohus otsustab, et teile tuleks riigi õigusabi võimaldada, siis määrab ta teile advokaadi. Riigi õigusabi raames on aga advokaadi tunnihind kordades odavam, kui ta oleks nö päriselt.

    Aga selle ettevõtmise osas oleks minu enda otsustuse tegemisel kõige kaalukam see argument, kui kallis on ilmnenud puuduse kõrvaldamine. Kui see on ikkagi kulukas ettevõtmine, siis ma võtaksin vaidluse ette. Sest ka notar reeglina alati korrutab selle üle, mis kaasneb müüjale varjatud puuduste korral. Ja kui hallitus on värviga lihtsalt üle tõmmatud, siis ei pea vast eriline asjatundja olema, et eeldada müüjate teadlikkust kinnisasja olulisest puudusest.

    Kui kaalud riigi õigusabi variandi kasutamist, siis vaata lisainfot siit: http://www.just.ee/106 ja http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale/riigi-oigusabi/

    Need teised tasuta variandid on lihtsalt nagu esmased nõustamised. Nad ei aita siiski konkreetsete kohtudokumentide koostamisel jne.

    Siin lühike artikkel sarnase asja kohta: http://wwx.tarbija24.ee/311007/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisvara/292663.php?varjatud-puuduse-eest-voib-kinnisvaraostja-nouda-huvitist Guugelda “kinnisvara varjatud puudus” ja leiad palju asjakohast teavet.

    Võid proovida kohtu poole pöörduda ka täitsa ise, st ilma esindajata. Esmalt tasuks proovida jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Pane kirja vajalikud paragrahvid ja vaata üle ka teie notariaalne leping (seal tõenäoliselt ka varjatud puuduste kohta miskit kirjas). Põhjenda ära, miks teie hinnangul pidi olema müüja varjatud puudusest teadlik ja teie ostmisel teadlikud ei olnud. Ja tee ettepanek konkreetse kompensatsioonisumma osas. Kui müüja ei nõustu, siis kohtusse pöördumiseks leiad lisainfot siit: http://www.kohus.ee/56324

    • mormelar ütles:

      Suur aitäh! Seda viimast me juba tegimegi, saatsime meile esitatud hinnapakkumise, kirjelduse ja pildid, tõime välja paragrahvid seadusest ja oma lepingust. Vastu tuli sõim ja keeldumine. Sellest viimasest lingist on ehk abi asja edasi ajamisel.
      Sa oskad ehk öelda, kas seesugust asja ka ilma protsessita, st mingi (kiir)menetluse käigus lahendatakse?

      Parandamise (no see osa, mis praegu välja on tulnud) summa on umbes 600 eurot. Meile üle jõu käiv, aga samas pole mul õrna aimugi, kui palju kohtukulud tuleksid.

  2. CV ütles:

    Tere.

    Kiirmenetlust asja kohta ei ole. Tahtsin lisada Freya kommentaarile veel seda, et ärge venitage asjaga tegelemisega. Vaidlustel on aegumistähtajad ning nõme on kaotada kohtuvaidlus ainuüksi selle tõttu.

    Ei ole pikalt Su blogi lugenud ning seetõttu ei tea täpsemalt asja olemust. Üldise info põhjal tundub üsna teie kasuks olevate asjaoludega case, kuid kui ei tea täpselt notariaalse lepingu sisu, siis ei saa kunagi milleski kindel olla.

    Kindlasti pöörduge kohe riigi õigusabi taotlusega kohtu poole. Freya kommentaari linkidest leiab ju näidisvormidki. Juhul kui siiski kohus keeldub riigi õigusabi andmisest , siis ärge jätke seda asja sinnapaika. Te kardate pöörduda advokaadibüroode poole. See on pimedas sumpamine ja ainult arvamus, et “aga mul ei ole raha advokaadi jaoks”. Soovitan siiski võtta pakkumised advokaadibüroodest. http://www.advokatuur.ee lehelt leiab kõik Eesti advokaadibürood. Saate konkreetselt teada palju läheb maksma advokaadi palkamine ja millal see summa tuleb maksta. Võib-olla tuleb neid pakkumisi küsida mitukümmend enne kui endale sobiva leiate, aga lõppkokkuvõttes tasub see end hiljem ära. Pakkumist saab küsida ka e-maili teel.

    Taustainfona tasub lugeda Riigikohtu lahendit http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,2,10246,10320,10326&tekst=RK/3-2-1-156-11 , kuid kui see tundub liiga keerulisena, siis äkki annab meelekindlust asjaga edasi minemiseks teadmine, et Riigikohus on sarnases asjas öelnud nii:
    “Müüja peab tõendama temale kasulikke asjaolusid, eelkõige vastutuse puudumist müügieseme puuduse eest. Seega ei pea ostja hinna alandamisel tõendama müüja vastutust, v.a puuduse olemasolu riski ülemineku ajal ostjale (vt VÕS § 218 lg-d 1 ja 2). Vastutust välistavaid asjaolusid, nagu puuduse põhjustamine ostja poolt, ostja teadmine puudusest, vastutust piirav kokkulepe või puudusest õigel ajal teatamata jätmine peab esitama ja tõendama müüja.”

    Edu!

  3. 600 eurot ütles:

    Kas sul tekkis kogemata summa kirjutamisel trükiviga sisse või ongi parandamise summa 600 eurot?

    • Mormelar ütles:

      Ei ole trükiviga. Seepärast me mõtlemegi, et kas see summa kohtus mitte suuremaks ei läheks, kas see üldse ära tasub. Samas on see meie jaoks piisavalt suur summa, mida meil kuskilt võtta pole.

  4. ritsik ütles:

    Iseenesest summa pole tõesti tappev, annaks ehk hea tahtmise korral sõpradeltki laenata, aga tõesti tundub alatu, et endised omanikud keerasid käki ja pääseksid siis pihku itsitades. Samas – kui kohtukulud tõesti peaksid suuremad tulema, siis võibolla pole mõtet. Küll kuri kord palga leiab ikkagi. Et tuleb lihtsalt rahulikult kalkuleerida.

  5. Triinu ütles:

    Ma sain Su blogist aru, et vanad omanikud ei taha teie kodu vigasid parandada, aga tegemist on nö varjatud veaga. Juhul kui ma õigesti aru sain, siis võid mulle kirjutada. Meie perel samalaadne kohtuprotsess läbitud (läksime riigikohtuni välja) ja võitsime kuid kokkuvõttes jäime ikkagi miinusesse. Kui soovid rohkem infot, siis anna meili teel märku! Ma ei jõua su kogu postitusi praegu lugeda, aga tundus, et suht sarnane keiss 😦

  6. Ave ütles:

    Meil ka kahjuks samasugune halb kogemus olemas, läksime teise astmeni välja(esimese astme võitsime, ent vastaspool kaebas edasi) ja seal tegime kompromissi, sest tahtsime lihtsalt selle loo ära lõpetada. Vastaspoole erinevaid süüdistusi saime loomulikult ka korduvalt kuulda. Rahast ma ei tahaks üldse rääkidagi: riigilõiv, advokaadi töötasu, kohtukulud jne. Kolm aastat ja kõik meie säästud.
    Meil oli samuti katuseprobleem, kohal käisid erinevad eksperdid, nii meie valitud ekspert kui ka kohtu poolt määratud ekspert. Püüdsime ka enne kohtusse kaebamist mingit lahenust või kompromissi leida, ent vastaspool ei olnud absoluutselt nõus. Ja pärast kohtus kasutati loomulikult venitamistaktikat.
    Ja Eesti kohtusüsteem on KOhuTAV. Kui me oleksime teadnud, mida üks kohtusse kaebamine endaga kaasa toob, siis me poleks kindlasti seda teed ette võtnud. Eesti kohtunikud ütlevad üldiselt, et see, kes valetas ja röövis on ju ka inimene ja peab samuti advokaadi eest maksma jne. ja ühesõnaga oh see vaene valetaja…. Advokaat oli meil väga hea tegelikult, kallis, aga võitles meie eest ja oleks lõpunigi veel läinud, aga meie enam ei jaksanud. Raha polnud ka enam mitte kuskilt pigistada, siiani annab see kolme-aastane auk rahakotis valusalt tunda. Aja ja närvikulu ei ole ka kindlasti seda väärt. Isegi kui sa lõpus võidaksid.
    Kui tahad küsida midagi, vastan meilitsi samuti hea meelega 🙂

  7. CV ütles:

    Jah. Ma võtan nüüd oma soovituse tagasi selle advokaadi koha pealt. Ma ei pannud tähele summa suurust. Ma ei taha üldse väita, et 600 eurot väike raha oleks, aga situatsiooni hinnates ei tasu advokaadi palkamine mitte mingil juhul end ära. Siiski ütleksin seda, et kohtud on loodud inimeste jaoks – ei pea advokaat seda kaebust koostama ega pea kohtusse pöörduja tegelikult seda juriidilist keelt valdama. Kohus võtab vastu ka lihtsa inimese kirjutatud hagi kui seal on antud kõik informatsioon, mis on märgitud muuhulgas ka just.ee lehel. Ma hoian kahe käega teile pöialt, et teile ikkagi riigi õigusabi antaks.

    Eesti kohtusüsteem on kohutav. Sellele kirjutan kahe käega alla.

  8. Katrina ütles:

    http://www.hpoigus.ee/kasiraamat.html- loe, mis korteriomanikuna Sinule kuulub: õhk seinte vahel!
    Katus on igal juhul kü vastutusala, aga kuna teie majas on “ülbikud” valitsemas, siis eelmised omanikud väsisid maajagamisest ja loobusid oma kodust. Katuse läbilaskmises neid süüdistada on ebaõiglane. Kui kü ei soovi oma kohustusi täita, tee pakkumine, et korrastad kü omandi ning teed vastavas summas tasaarvelduse hoolduskulude tasumisel. Samuti soovitan Sul panna küttetorudele, mis Su korterisse tulevad, soojamõõturid ning hakkad tasuma selle eest, mida tarbid, mitte müstilisi ruutmetreid. Jah, olen “uss”, aga mulle ei meeldi kui võim ei järgi seadusi. Edu Sulle!

    • mormelar ütles:

      Seda on ammu teada, et KÜ oma kohustusi ei täida, aga meist pole neile kohtus vastu astujaid ning muud moodi seda lahendada ei saa, kuna nad väidavad, et ei võta remonditasu meie tüüpi korterite käest. Enamus kortereid on alla andnud ja ise renoveerinud oma katused.
      Kuigi KÜ on oma eeskirja lahendanud seadusevastaselt, siis vastutavad siiski ka eelmised omanikud. Rääkisime selle läbi juristiga.

      Mõõdikutega küttesüsteem on meil õnneks siin ammu.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s