Ülbe teatrikriitik

Posted: märts 23, 2013 in Uncategorized

Käisime Melianiga teatris. Armas etendus oli, putukatest. Eriti armsaks tegid selle muidugi piiga kommentaarid.

“Need on ju tegelikult kostüümides inimesed.”

“Nad ei lenda ju päriselt.”

Kui meie pea kohal ämblik võrku kudus ja ägedat näitemängu pakkus, teatas Anni: “Ta on ju nööri otsas.”

Kui toosama ämblik rohutirtsu endale võrku püüdis ja teda enda poole tirima hakkas, arvas üks poiss meie selja tagant, et rohutirts ja ämblik on sõbrad. “Pff, ei ole sõbrad, ämblik sööb rohutirtsu ära!” purustati illusioon.

Kui põrnikad lavale tulid, teatas neiu mu sülest: “Sitasitikad!”

Nunnu suur tõuk pistis lille pintslisse ja ma juhtisin Meliani tähelepanu sellele.”Äh, see inimene lihtsalt tiris selle kostüümi sisse.”

Rääkimata muidugi meie kõrval istuvast issist, keda kasutati kord toetamiseks ja kord jalasilitamiseks.

Käi siis sellisega teatris.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s