Ülbe teatrikriitik

Posted: märts 23, 2013 in Uncategorized

Käisime Melianiga teatris. Armas etendus oli, putukatest. Eriti armsaks tegid selle muidugi piiga kommentaarid.

“Need on ju tegelikult kostüümides inimesed.”

“Nad ei lenda ju päriselt.”

Kui meie pea kohal ämblik võrku kudus ja ägedat näitemängu pakkus, teatas Anni: “Ta on ju nööri otsas.”

Kui toosama ämblik rohutirtsu endale võrku püüdis ja teda enda poole tirima hakkas, arvas üks poiss meie selja tagant, et rohutirts ja ämblik on sõbrad. “Pff, ei ole sõbrad, ämblik sööb rohutirtsu ära!” purustati illusioon.

Kui põrnikad lavale tulid, teatas neiu mu sülest: “Sitasitikad!”

Nunnu suur tõuk pistis lille pintslisse ja ma juhtisin Meliani tähelepanu sellele.”Äh, see inimene lihtsalt tiris selle kostüümi sisse.”

Rääkimata muidugi meie kõrval istuvast issist, keda kasutati kord toetamiseks ja kord jalasilitamiseks.

Käi siis sellisega teatris.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s