Väike õnnetäht

Posted: aprill 4, 2013 in Uncategorized

Ükskord, kui ma panipaika koristasin – ma ei saa kunagi üle sellest rõõmustavast faktist, et mul on panipaik! – leidsin dolomiidist kausikese-tuhatoosikese-midagisellist. No mis? Kust ma selle veel sain?

Järsku tulvas mu sisse mälestus ühest suvisest Hansalaadast, mil väike krussis juustega Mirith dolomiidist asju väga ilusaks pidas ja seda ka letitagustega jagas ning jutuajamise tulemusena endale kingiks tollesama kausikese saigi.

Mirithiga oli üldse alati nii. Ta oli väike, ümar, blondide lokkidega ja väga jutukas. Ta oli imearmas ja see mõjus kõigile. Ükskõik, kas me sõitsime bussi, rongi või laevaga, ta leidis alati endale täiskasvanutest jutukaaslased, kes võimalusel talle nänni andsid. Kui me käisime mõnel foorumi kokkutulekul või piknikul, jalutas ta teki juurest teki juurde ja korjas maiustusi, mida kõik talle pakkusid. See oli eriti tore, sest ise ta väga midagi ei söönud, tassis kõik emmele. 

Tasuta asju jagati talle ka igal pool – kaltsukates mänguasju, laatadel leti pealt kraami (lisaks kausile mäletan veel punutud korvi ja küünlaid) ja lillepoes pisteti alati õis pähe või näppu. 

Lisaks on ta ka õnnetähe all sündinud. Üks meie pere suuremaid võite on just tema skooritud, kui ta meile Soome kruiisi võitis. See oli nii haruldane, et isegi loosipileti jaganud klienditeenindaja oli šokis, tavaliselt olid sedelid ju kõik tühjad. Lisaks igasugused pinkikukorvid Rimist ja kinkekaardid ja mida kõike veel – kui aga loosimisele tema nimi peale panna, mõjub see kui nõidus. Ka ainus kord elus, kui oleme Bingo lotoga võitnud, on just tema ostetud pilet.

Alles hiljuti käisime RahvaRaamatus lugemispäeval, kus sama lugemiseks mõeldud raamat ka pärast välja loositi. Ma enam ei imestanudki, kui sellest paarikümnepealisest karjast just Mirith rõõmsalt raamatuga minu poole jooksis.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Kristhel ütles:

    Nii nii armas!

  2. pisike ütles:

    Näet, mul Mirithiga midagi siis ühist 🙂 Ma mäletan, kuidas mu isa mind alati lotovalijana kasutas, kuna harv oli juhus, kui ma vähemalt makstud raha tagasi ei saanud 😀
    Täiesti tavaline oli aga juhus, kus meil koju lauatelefonile tuli kõne sellest, et keegi Elin mõne kommikarbi või vahvlitordi võitnud on, mille peale mu ema siis jälle naeris, et kuhu Sa jälle oma nime oled pannud 😛 Suurimaks võiduks oli kahekorruseline grill, mis oli Olerexi avamispeol teine peaauhind. Esimene oli üüratu kogus bensiini, niiet ma olin päris õnnelik oma üheksa eluaasta juures 😀

  3. pisike ütles:

    … tasub mainimist, et tänaseks pole sellest õnnest enam raasugi järel:-)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s