Kuidas Karlast sai kana ja kartulist muna

Posted: august 27, 2013 in Uncategorized

Ühel mitte üldse ebatavalisel päeval laotasime oma kartulid elutuppa lina peale laiali. No las poisid kuivavad natuke enne kasti panekut.

Sellel samal päeval tulin ma koju olukorda, kus Karla, meie kassipoiss, istus kartulite otsas. Alguses tundus, et ta istub rohkem kartulite kõrval, aga püsti tõustes veeres tema keha alt mõni jubin. 

Kas tal ebamugav pole, mõtlesin ma ise?

Natukese aja pärast oli ta jälle seal tagasi. Ja istuski pool päeva nii, ikka mõni kartul keha alt paistmas.
Lõbusaks läks asi siis, kui lapsed talle ligi läksid ja ta ajas end puhevile ja sisises. Tavaliselt ta jookseb ära, kui laste lärmi peale ehmub, aga seekord jäi paigale. Kaitses oma kartuleid.

Ja nii ta nüüd siis istub, juba mitmendat päeva. Arvab, et on kana ja haub oma kartuleid. Sealjuures, vahepeal tal hakkab igav ja siis ta mängib mõne kartuliga, seda veeretades. Üles ma pole veel ühtegi leidnud.
Tavaliselt ta tuleb kutsudes kaissu, diivanile minu kõrvale magama või veedab oma õhtu Eluka süles vedeledes. Aga nüüd veedab ta aega kartulitega. Ainult vaatab uhke näoga, kui teda kutsuda.

Igav siin majas juba ei hakka.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Eveli ütles:

    😀

  2. verxu ütles:

    Hehee:D Meie oma haudub poekotte. Arvab vist, et sealt kooruvad konservid…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s