Massimoest nii ja naapidi

Posted: september 19, 2013 in Uncategorized

Esmalt peaks vist ütlema, et ma ei ole seda teemat sügavuti uurinud, nii on mu arusaamad kujunenud nende raamatute, artiklite ja filmide põhjal, mida ma olen näinud.

Täna tuli siis jälle üks artikkel sellest, kuidas kolmanda maailma riikides on töölistel halb elu, täpsemalt H&Mile kaupa tootvatel ja oikuiõudne.

Muidugi on õudne. Mis mind aga vihale ajab, on see, et kuidas inimesed seda ikka veel ei tea? Kuidas ikka veel üllatutakse? Sellest on ju aastakümneid meedias juttu olnud.
Ja ma teisalt ei mõista ka seda silmakirjalikkust, kui Sa pole just viisteist ja ei teagi maailma asjadest midagi, et kuidas mind eile karvavõrdki ei huvitanud, kus ja kelle poolt mu riided tehtud on, aga täna järsku hakkan poode boikoteerima? Wat?

Ja mida see siis tähendab? Ma julgen öelda, et tänapäeva kaubamajas suurem enamus kaupa on just samades tingimustes toodetud. Kas need inimesed, kes nüüd ahhetades laua alla vajusid, lõpetavad siis riiete ostmise? Endale, mehele, lastele? Keegi ei vaja enam midagi? Või järsku hakatakse maailma vastu huvi tundma ning kandma vaid eestimaist jääkidest valmistatud kõrgmoodi? Visatakse oma riidekapp tühjaks?

Ma ei taha kuidagi eitada ega vähendada selle probleemi suurust ega olemust. Mind ka teeb see kurvaks, minu meelest ka on see hirmus. Aga ma astun pigem pisikesi samme, kui hakkan kõval häälel lõugama, sisimas teades, et ma ei suuda nagunii sellest kinni pidada.
Muidugi mulle meeldiks osta vaid rõõmsate tööliste käte all orgaanilisest puuvillast (mis omakorda on kasvatatud väga rõõmsate käte abil) tehtud tooteid. Tervele perele! Aga paratamatult toimib meie tööstus nii, et need asjad maksavad hingehinda. Kas tõesti leidub inimesi, kes on valmis oma lastel toidu nina eest ära võtma, lootuses, et Kambodžas saab kaks naist rohkem süüa?

Ja nii kohutav, kui see olukord ka pole, siis mis teie meelest saaks, kui ühiskond hakkaks boikoteerima näiteks H&M toodangut? Kui need vaesed töölised praegu suudavad endale lubada pool normaalsest toidukogusest selle palgaga, kas siis tehase pankrotti minnes hakkavad neile järsku saiapätsid taevast sadama?

See probleem on nii suur ja põhjalik, nii ühiskonda sisse juurdunud, et ühest lahendust ei ole. Tuleb luua ja toetada suuri organisatsioone, mis tegeleks asjaga; tuleb rõhuda brändide südametunnistusele ja näidata neile, et hea reklaamiga saab rohkem müüa, kui halvaga kasumit vähendada (sest see ei õnnestu paaril ahhetajal nagunii). Tuleb hakata kuskilt otsast seda asja parandama ja paremaks muutma. Korraks endast välja minek ei aita ühtegi kolmanda maailma töölist, ausõna.

Ja mis on alternatiivid? Kui pole raha osta täielikult kontrollitud tööstuses valmistatud rõivaid? Ise õmmelda? Kas keegi tõesti veel arvab, et kui H&Mi õmblejad saavad sandikopikaid, siis kõrvaltehase kangakudujad elavad nagu kuninga kassid?

Me ei saa unustada, et kui soojemas Euroopas on massimoekaup tõesti nii odav, et seda tarbitakse arutult ja seal võiks toredaid tarbijakoolitusi teha küll, siis Eestis päris sama lugu pole. Seal võib tõesti öelda, et jäta kuu aega poes käimata ja osta endale üks korralik ese. Eestis aga peab keskmine pere niigi jätma mitu kuud poes käimata, et endale Zarastki midagi lubada saaks.

Mina tunnen, et mina üksikisikuna ja rõivatööstuses vaid kliendina osalejana saan teha vaid üht – pikendada rõivaste kasutusaega. Ma loodan, et see vähendab tootmist, vähendab kulu ja paneb rõivatootjad mõtlema kvaliteedile (et siis suuremat hinda küsida) ning seeläbi ka oma tööliste heaolule, sest ilmselgelt minestavad naisterahvad ei ole parimad sirge ja tugeva õmbluse tegijad.

Aga jah, ma käin H&Mis ja tõenäoliselt ma ka ostan sealt teinekord lastele midagi. Seda siis, kui kaltsukast pole saanud.

Meie pere riidekapp koosneb 90% ulatuses, ehk isegi rohkem, teise ringi riietest. Teinekord ka kolmanda või neljanda. Ma pesen riideid madalal temperatuuril, ma triigin vaid hädavajalikku, ma õmblen, paikan ja kleebin peale aplikatsioone. Ma ostan ja saan teistelt ning ma müün ja annan teistele. Ma teen asju ümber, kui ma neist tüdinen. Ma õmblen enda lootusetult katkisest kleidist uue kleidi oma lastele.

Võib-olla see pole piisav. Ma ei tea. Mulle tundub, et see on parem, kui mitte midagi. Sest ma tean, et enamus neist, kes on selle uudise peale šokeeritud, lähevad paari nädala pärast ikkagi H&Mi. Sest alternatiivi praktiliselt polegi.
Tarbimist ei saa lõpetada. See pole tänases ühiskonnas lihtsalt enam võimalik. Aga saab tarbida vähem. See on juba suur asi.

Advertisements
Kommentaarid
  1. Leevi ütles:

    Ma mõtlesin varem samamoodi. Enam mitte, kuna elasin 1.5a kolmanda maailma riigis ja nägin seda kõike lähedalt, mitte ei lugenud artikleid ja ei vaadanud dokumentaalfilme. Rääkisin inimestega, kes on nendes tehastes töötanud ja elasin kohaliku eluoluga samas rütmis.
    60 eurot kuus on seal VÄGA hea palk! Kambodža on Filipiinidest kehvema elatustasemega riik ning isegi Filipiinidel on 60 eurot väga hea teenistus. 2eur päevas (kuigi päris iga päev ei töötata ka seal). Selle eest saab 10-liikmeline pere korralikult kõhu täis – 2kg riisi, 100g pakk õli, terve kana, paar kilo juurvilju ning siirup morsi tegemiseks. Nende tavaline söök, maksab kokku alla kahe euro. Kui endal kasvab juurvilju-puuvilju (ja enamikel kasvab), siis saab veel odavamalt.
    Enamikel inimestel ei ole üldse tööd. Vabrikutöötajad käivad ringi, nina püsti, kuna võrreldes riisi- või kookosfarmide töötajatega saavad nemad oma töö eest raha.
    Jaa, oli paar inimest, kes minu uurimise peale kurtma hakkasid. Hakkas tulema nagu raadiost seda hala. Selle lõpuks ka ettepanek, et kui ma aitaksin nende võlad klaarida/palkaksin enda juurde tööle, ei peaks nad seal jubedas kohas enam töötama. 😉
    Eks nendeni on ka jõudnud kuuldused hellitatud valgetest inimestest, kelles lihtsa jutuga haletsust saab tekitada. Seda me ju olemegi – hea eluga ära hellitatud. Ja ei suudagi mõista, et enamik maailmast lepib palju vähesemaga ning on valmis ka rasket tööd tegema. Ilma virisemiseta, suu naerul.

    • mormelar ütles:

      Väga hea ja lähedane vaatenurk! Nii ei oska ju mõeldagi.
      Samas ma kipun arvama, et päris pastakast imetud need pole, no hinnad on erinevad, aga inimeste tervis on ju igas nurgas ühesugune. Ju nad lihtsalt arvavad, et see on loomulik kadu nende mõistes hea töö eest.

  2. Kristhel ütles:

    Oh, hea teema! Minul on vedanud, sest pea kõik meie peres armastavad taaskasutust ja uute riiete kandmist ribadeni, lappimist kui ka edasi andmist. Mina olen see, kes teinekord ostab ja müüb kohe edasi, sest ei meeldinud kuid ma ei viska pea ühtegi asja niisama ära, vaid leian teise otstarve. Andsid hea idee enda blogisse kirjutamiseks 🙂

  3. Mallukas ütles:

    ok, ma siis enam ei röögi. ma muuseas teadsin küll enne seda teemat, aga polnud sellele üldse mõelnud, sest vanasti oli mul suhteliselt ükskõik. enam, näed, ei ole. ja ma olen üsna kindel, et ma suudan sellest kinni pidada ja mitte minna haa ja emmi, miks vihkad?

    • mormelar ütles:

      Ole nüüd, ära võta isiklikult. Mul oli täna FB seinal umbes 10 inimest, kes sellele artiklile samamoodi reageerisid. Ma lihtsalt lõpuks ei viitsinud kommentaarida, vaid kirjutasin parem blogis.
      Mul on hea meel, kui see Sind mõjutas ja Sa hakkad oma elus teisi valikuid tegema. Ma soovitan Sul siis asja ka googeldada, nett on täis nimekirju brändidest, kellel sama asjaga probleeme.

      Aga nii palju saad ju ise ka aru, et enamus selliseid käratsejaid ei mõtle seda tõsiselt.

      • Mallukas ütles:

        ma alles mingi aasta tagasi hakkasin üldse mõtlema selliste teemade peale ja noh, iga asja ei ole jõudnud siiani “üle mõelda” vms 😀 see artikkel lihtsalt meenutas mulle seda ja ma mõtlesin, et nahui mul seal haa ja emmis vaja käia (eile käisin, ostsin lapsesokid:( )

  4. Kertu ütles:

    Mind hirmutab veelgi rohkem see kohutav looduse saastamine, mis rõivatööstusega kaasas käib, lisaks erinevad kemikaalid. Aga noh, päris paljalt kahjuks käia ei saa, seega pean tegema lihtsalt mõistlikumaid valikuid. Õnneks on mul nii, et vanimale tüdrukule ostetud asjad saavad juba pere ringis mitmekordset kasutust.

  5. Haldjapiiga ütles:

    Lääne pool meist asub Euroopa, kus keskmine palk on kõrgem kui siin. Meil pole palju tootmist, aga kui nad hakkaks sedagi boikoteerima mis on? Siis keegi ei hakka meie palka tõstma. Tehased pannakse kinni ja ongi kõik. Pigem on palka hakatud tõstma selleks, et üldse töölisi saada.
    Aga mõelge, ka meie oleme mõnele alamakstud ja ekspluateeritud. Rohkemgi veel kui need kolmanda maailma kodanikud, sest erinevalt Lääne-Euroopast on meil palgad tõesti madalad ja sundkulud utoopiliselt kõrged.
    Muidugi, eluasemekulud ja transport on siin odavamad. Tehakse tööd, et ka see ühtlustuks.

  6. Katz ütles:

    Mul tekkis peaaegu teemaväline küsimus, et kuidas sa madalatel temperatuuridel riided puhtaks saad? On teil peres kõik eriti puhtad inimesed või kasutad mingeid imenippe? Minul isiklikult jääb 60 kraadist väheks, aga rohkem ka ei pane. Sapiseep ja plekieemaldusvahendid ei tee ka mingit imet. Lisaks tekitatakse siin neid eriti räpaseid riideid nii palju, et kõiki plekke eraldi eemaldama hakates ei saakski ma muud teha.

    • mormelar ütles:

      Ei tea, siiani on õnnestunud. Korralikest inimestest on asi kaugel, eriti laste puhul. Pesen 40 kraadiga, kasutan vene pesuseepi ja häda korral on mul ka törts mingit Amway plekisoola. Voodipesu pesen iga mingi aja tagant 60 kraadiga, on ka erandeid.
      Minu jaoks see vene seep teeb küll imet.

      • Katz ütles:

        Kõige tavalisem pesuseep?
        Ma kunagi päris pikka aega riivisin Flora sapiga plekieemaldajat pesupulbri asemele. Toimis vist küll, lõhnab ka hästi, aga musta värvi riided läksid kiirelt koledaks ja lõpuks tüütas ära see päevast päeva riivi nühkimine.

    • mormelar ütles:

      Kõige tavalisem pesuseep jah, see pruun, mis päris Nõukaajast pärit, oli kõige parem, aga ajab ka praegu turul müüdav roheline asja ära.

  7. pisike ütles:

    Täpselt nagu minu kirjutatud pärast seda, kui eile Postimehe artiklit lugesin. Aitäh, et raske töö ise ära tegid!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s