Haldjapere uued soengud

Posted: oktoober 28, 2013 in Uncategorized

Teretulemast haldjapere ilublogisse! Täna kavatsen väärtuslikku aega viita rääkides juustest. Eelmine sügissessioonipostitus paljastas 3/4 meite seast uued juuksed.

Esiteks Elukas. Tatataa! Selline ta mul nüüd siis on. Täitsa lühikeste juustega ja täitsa seksikas, eks? Noh, eeldades, et teile meeldivad sellised vene pätid… Tegelikult sellisena näen teda vist vaid mina, kui ta oma maikaga kodus ringi patseerib. Aga üldiselt on väga populaarne poiss. Sõbrannad mitmelt poolt naersid, et ma olen kaval – kodustan “lõnguse” ja siis ajan pahmaka maha, näidates, kui ilus poiss ta tegelikult on. Millegipärast naistele vist väga ei meeldi pikkade juuste mehed. Mina olen siuke äärmuslik, kas olgu pikad või olgu (peaaegu) puudu, mulle üldjuhul ei sümpatiseeri just vahepealsed variandid. Aga igatahes olen ma tema eest palju komplimente saanud, kasulik.

Järgmisena Mirith. No ta tahtis seda soengut juba ammu, aga ma ütlesin ei. See on ühe Monster High karakteri järgi. Kui ta minuga viimati juuksuris kaasas käis, siis hakkas uuesti manguma. Kuna seda soengut on äärmiselt lihtne peita, siis ütlesin, et hea küll, ma ei keela, aga juuksuri pead ise nõusse rääkima. Ja seda ta tegigi! Juuksur küll uuris veel isegi aparaat käes, kas plika on kindel. Oli. Terve juuste ajamise aja ta itsitas nii tobedalt ja lõppematult, et lõpuks naeris terve salong, juuksurid ja kliendid. 
Aga oleme tulemusega kõik isegi rahul. See on omamoodi armas tema ingelliku välimuse juures ja nagu ma ennegi ütlesin, ühe liigutusega varjatav. Ise on ta muidugi kõige uhkem, sõbrantsid on ju niiii kadedad.

Ja no siis mina. Ma olen ainuke, kes vabatahtlikult oma uue soengu teed ei läinud. Mul on see va värviline tukaosa olnud juba 4,5 aastat ja suurema osa sellest ajast hõlmanud ka blondeerimist. Ilmselgelt vajavad mu juuksed puhkust, aga see otsus tuli oi-kui-raskelt. Mul oli juba juuksuris nii hirmus nägu peas, et lapski muretses – ema hakkab vist kohe nutma. 
Mingis osas mulle muidugi meeldib, esiteks muutus, teiseks lubab see riietusse põnevamaid värve süstida. Ma olen ju see mimm, kes üle kolme tooni korraga kanda ei taha ja roosa tukaga oli üks mustale lisaks alati vaikimisi olemas. Ja õhtuks, kui meik veidi laiali valgub, olen täiesti Wednesday Adams. Win!

Aga teisalt on muidugi kurb, sest mu roosa tukk oli nii pikka aega suur osa mu stiilist ja minu kõige iseloomulikum omadus. Samas, naljakal kombel, mõni inimene ei panegi tähele. Kaasa arvatud mu oma ema ja näiteks fotograaf, kes avastas alles pärast pildi pealt mu uue soengu. 
Töö juures lapsed ja isegi kolleegid üldiselt jagasid komplimente. Aga üks pisike plika teatas kohe ausalt: “Sa oled nüüd nii kole.”

Advertisements
Kommentaarid
  1. Elsie ütles:

    Mina ilusaid perepilte vaadates tahtsin kiita, et su vanim tütar näeb nii kena selle huvitava soenguga. Oma ea kohta ootamatu, kuid väga-väga kena!

  2. Eveli ütles:

    Tänud! Millegi pärast arvasin ka ise nii 🙂

  3. Eveli ütles:

    *millegipärast 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s