Eksida meil siin ei tohi, ei, ei, ei!

Posted: detsember 11, 2013 in Uncategorized

Olen läinud viimase nädala jooksul libedale teele ja sattunud mitmesse sõnakasse vaidlusesse. Vanasti oli mul neid kombeks kogu aeg pidada, neid va sõnasõdu, aga viimasel ajal olen vana ja laisk, tahan Eluka kaisus filmi vaadata, mitte netis võõrastega vaielda.

Üks huvitav nähtus, mis esines, oli see, et mind kanti kiirelt maha. Ehk siis – Sa ei mõtle minu moodi, nüüd Sa oled nõme. Laused nagu, et muidu on minust ikka hästi arvatud või mind targaks peetud, aga NÜÜD. Kui me võtame seda teise inimese seisukohast, siis tema jaoks ma eksisin, eksole. Enda jaoks muidugi mitte, aga see selleks. Seega, inimene eksib ühe korra ja ongi kohe kõik. Enam ei ole Sa tark, ilus, tore ega lootustandev. Selline maksimalism! 

Ma vaidlen oma sõpradega väga palju. Kui mängus on saunaõhtu, t i b a k e alkoholi ja öine ümarlaud, siis teinekord väga tuliselt. Sellegi poolest armastan ma neid nii selle arutelu või vaidluse hetkel sama palju, pärast kah. Mul on raske isegi ette kujutada selliseid maailmavaatelisi erinevusi, mis meid lahku viiksid. No et nad järsku näiteks arvavad, et on okei naljaviluks inimesi tappa või otsustavad mõne lapsi sööva kultusega liituda. Kõik muu ongi lihtsalt see, mis ta on – eriarvamus. 

Mulle tundub, et minu ümber ei oleks eriti palju inimesi, kui neid eriarvamuste pärast järjest maha kanda. Mul tuleb siin meelde ühe imetoreda psühholoogi toodud näide igasugustest tülidest, kuidas inimene tunneb end halvasti ja siis üritab end partnerile halvasti ütlemise abil upitada. Maha surutud partner teeb sama ja nii pendeldatakse siksaki kombel teineteisest aina kaugemale, kuni on juba ühisele joonele raske tagasi tulla. Vast kehtib see ka sellistes internetivestlustes? Et no kui midagi tarka enam öelda ei ole, siis solvatakse teist poolt isiklikult, hakatakse viisaka sõnakasutuse asemel kasutama ebamugava maiguga väljendeid nagu piuksumine, kiunumine, mis iganes. Sinnasamma ka see, et muidu ma pidasin Sind ikka normaalseks inimeseks, aga enam küll mitte – Sa ei mõtle ju nagu mina!

Seda on olnud ka ökojuttudes. Inimesed, kellega virtuaalselt lävin, näiteks mu võrratu foorumiseltskond, teavad kõik mu umbestäpsete elustiili. Ja vahepeal leidub neid, kes tulevad imestama, et kuidas Sa said tavalist õlut juua või poest mandariini süüa, Sa olid ju öko? Ei, ma ei ole öko, ma olen mina, aga ma üritan elada võimalikult puhtalt OMA standardite järgi – mis siiski ei tähenda, et ma seda ei sööks, mis oma käega mulda pandud või sealt võetud poleks.

Mind on väga palju mustvalges elupildis süüdistatud, aga selline äärmuslik sildistamine on isegi mulle võõras. Ja kui ma enamasti olen päris korraliku kilbi ehitanud selliste jaburuste vastu, siis teinekord pääseb mõni nool mööda. Ja siis ongi selline tunne, et ma ei taha kunagi enam öelda, et mulle meeldib punane värv, sest kohe, kui keegi näeb mind roosa salliga, hakatakse mind valetamises, ebaehtsuses ja veel milleski põnevas süüdistama. 

Advertisements
Kommentaarid
  1. Rents ütles:

    Ma küll ei arva, et see mahakandmist tähendaks. Kui ma ütlen, et muidu olen alati väga intelligentseks pidanud ja nüüd üllatusin, siis seda see tähendabki – see seisukoht ei läinud minu jaoks senise kuvandiga kokku. Tuleviku osas ei tähenda see mitte midagi.

  2. ritsik ütles:

    Minul tuleb üks juhtum meelde, kus olen seni suht sümpaatsena tundunud inimese enda jaoks maha kandnud. See oli siis, kui mu lapse lastaiakasvataja arusaamatusega vaatas, kuidas põnnid meie suurt koera silitasid ja ütles, et tema meelest on koer tarbeese, mitte mingi nunnutamise objekt.
    Maha kandmine tähendas selles kontekstis siis seda, et püüdsin edaspidi tolle prouaga enam mitte tegemist teha.

  3. melinamn ütles:

    Mina olen see naiivne ja klammerduv lollpea, kelle meelest kõik, mis sinu suust kukub, on puhas kuld ning kui saaks, ma suudleksin maad, millel sa kõnnid 🙂
    Ma ei suuda ettegi kujutada, mida sellist võiksid sa öelda või teha, et mina või veel paljud, kes sind rohkemal või vähemal määral teavad, sulle enam alt üles ei vaataks.

  4. maris ütles:

    mina vist lugesin vastavat blogipostitust, millest arvan, et tüli tuli. ära võta südamesse. eks blogi ole natuke nagu inimese kodu. et kui ta seal midagi ütleb, siis loodab, et kõik takka kiidavad. sa võitlesid õige asja eest. juhul, kui see oli see imetamise ja klaasi veini teema.

    • mormelar ütles:

      See oli üks nendest jah, teine oli immigratsiooni ja rassismi teema kellegi FB seinal. Eks ma enam ei põe, õpin aina enam ja enam, et ei tohi internetis vaielda.

  5. Raven ütles:

    Ma ei vaata kellelegi alt üle ja ei hakka seda ka tegema. Meeldib inimestega samal tasapinnal olla, sest keegi ei ole minust parem või halvem, lihtsalt mõnes asjas rohkem või vähem pädev. Ja võin samuti surmani vaielda oma tõekspidamiste pärast samas aru saades, et teistel need hoopis erinevad võivad olla. See ei tähenda, et mul muidugi alati õigus poleks 😀 Sellepärast meeldibki su blogi lugeda, et su postitused panevad ennast ka mõtlema – kas mu seisukoht on sarnane või hoopis erinev ja miks või on tõde kuskil vahepeal või hoopiski suhteline, olenevalt sellest, kelle kohta käib miski. Aga mis mahakandmise jutt see siin on? Ma vist ei tea päris, mis teemast see algas?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s