Kallis Elukas,

Posted: jaanuar 16, 2014 in Uncategorized

…täna on meil tähtis päev. Sa ju tead. Sest eile, kui kell südaööd lõi, Sa tulid ja suudlesid mind pikalt. Ja tänasid, et ma Sind nii kaua välja kannatanud olen. Siis ma naersin, sest me ju mõlemad teame, kes siin keda välja kannatab. Ja siis Sa üritasid mulle kinkida selle veebipoe kinkekaarti, mida ma salaja kogu aeg vaatamas käin ja unistades asju ostukorvi panen. Sa üritasid, aga leht andis kogu aeg errorit ja lõpuks ohkasid, lõid käega, ning ütlesid, et ma lihtsalt selle asja ära telliks, mida ma tahan. Ja mina sain jälle naerda. Sest see oli nii armas ja nii Sinulik. Ja ma armastan Sind selle eest, et Sa oled nii Sina.

Mäletad, kuidas see asi meil algas? Mina mäletan selgelt esimest korda, kui ma vaatasin Sind kui meest. Me teadsime teineteist ju aastaid, aga ma ei olnud Sinuga kunagi päriselt rääkinud (seda ma siis arvasin) ega Sind sellise näoga vaatanud. Ja see oli omamoodi naljakas, nagu mingi loor oleks vajunud silme eest.
Too õhtu ja öö me rääkisime. Teised läksid putkasse sööma, aga meie istusime autos ja rääkisime. Ja me rääkisime kohe mu lastest, sest Sa ju teadsid, et nad on. Ma läksin koju natuke õnnelikumana, kui ma tükk aega olin olnud, kuigi ma seda siis veel endale tunnistada ei tahtnud.

Ja kuidas ma Sind pärast taga ajasin! Korraldasin Digidoktori juures olenguid, et Sa ka tuleksid. Ja kui õnnetu ma olin, kui Sa ükskord ei tulnud…kuni Sa tulid. Kuidas ma Sind salaja piilusin ja mõtlesin, et miks Sa minust välja ei tee. Kuidas ma pisikeste lausete ja juhtumiste ümber terve maailma ehitasin. Ega ma vist midagi muud tahtnudki, ainult tähelepanu. Ja kui naljakas see oli, kui pärast välja tuli, et Sina olid mind just siis vaatanud, kui mina pea ära pöörasin. Et Sina mõtlesid, miks mina Sinuga ei räägi. Ja kui Sa mulle aastaid hiljem meelde tuletasid, kuidas me kuid enne mu loori vajumist terve õhtu sõprade pulmas jutustanud olime ja mina ei mäletanudki. Sest siis oli veel loor olemas.

Esimene kord, kui me suudlesime. See päev, täpselt viis aastat tagasi, mida me loeme meie alguseks….Peale seda ülimalt intensiivset õhtut ma läksin Tartusse oma Plastikbeibedega kokku saama ja ma kõndisin täielikult pilvedel terve nädalavahetuse. Sõbrannad norisid mind terve aeg, sest ma olin nii ületamatult õnnelik ja hõljuv. Ma ei mäletanudki enam, et inimene saab nii armuda – nii, et see haarab Su täielikult endasse.

Ja kui palju meil muresid oli kohe alguses! Mu kummitav eks, kes ähvardas meid kõiki maha lasta. Mu tibatillukesed lapsed, keda Sa kartsid ja kellega mina kartsin Sul tutvuda lasta. Need harvad kohtumised. Mõlemal seljataga pikk suhe. Teadmatus, mida üldse tahta. Omamoodi naljakaski, et me mõlemad oma natuke eemalehoidva suhtumisega selle kõik läbi tegime. Ja absoluutselt aplausi väärt, et Sa siiski jäid ja tahtsid teada saada, mis tegelane ma ikkagi olen, hoolimata sellest pingest, rumalustest ja hirmudest.

Ja mäletad seda esimest hommikut, kui Sa esimest korda meile jäid? Muidu ma ju viskasin Su alati enne laste ärkamist välja. Aga tookord, kui ma Sind äratasin, Sa keerasid teie külje ja ütlesid ei. Lihtsalt niisama. Ja siis me sõime kõik koos hommikust. Lapsed võtsid Su kohe omaks. Mina ju ei teadnud, et nemad teadsid Sinust juba ammu. “Lõpuks ometi jäi see onu meiega ka mängima, kes Sul kogu aeg kaisus on, kui ma öösel pissil käin.”

Edasi tuli kõik nagu iseenesest. Aga siiski täpselt nii aeglaselt, kui meile sobis. Ma ei otsinud ju oma lastele isa, ma ei otsinud üldse mitte midagi. Aga Sa tulid ja Sa olid nii huvitav, nii teistmoodi, nii armumist väärt, nii… võrratu. Ja nii me õppisimegi teineteist tundma.

Meil oli mõnikord ikka skandaale kah. Mäletad, kui ma ükskord arvasin, et meist ei saa nagunii mitte midagi ja jätsin Su maha. MSNis, saad Sa aru! Ma olin nii endast väljas, nutsin pool ööd. Ma arvan, et mul oli lihtsalt tähelepanuvajadus. Ja ma ju alles õppisin, kuidas olla ja käituda normaalses suhtes. Aga Sina tulid järgmine õhtu meile ja käitusid, nagu midagi poleks olnud.
Ja teine kord, kui ma arvasin, et ma suren ära ning tahtsin, et Sa mu maha jätaks. Ma käitusin nõmedalt ja kiskusin ei millestki tüli üles. Me tülitsesime ja läksime jälle lahku. Siis ma jõudsin isegi emale öelda ja olin veel rohkem endast väljas, sest ma ju hoolisin Sinust nii palju, et ma ei julgenud seda endalegi tunnistada. Sa tulid jälle järgmine päev, nagu midagi poleks juhtunud.

Pärast Sa ütlesid, et Sa ei saanud need korrad arugi, et ma Su maha jätsin. Säh Sulle head eneseväljendusoskust. Ja ma armastan Sind selle eest nii väga, et Sa aru ei saanud.

Ja kui uhke ma olen Su üle selle tõttu, kuidas Sa arenesid isaks. Ma olen nii tänulik, et mul oli see kogemus. Jälgida, kuidas Sa lastest midagi teadmata ettevaatlikult seda maailma kompasid. Proovisid, huvitusid, kartsid, paitasid. Jälgida, kuidas kiindumusest minu vastu sai kiindumus laste vastu. Kuidas Sa võtsid meid algusest peale kui normaalset komplekti, kuidas Sa alati said aru, et ma ei olnud tavaline tüdruk, keda kohtama viia või kontserditel käia, et minu elu käis täiesti teist rada pidi. Ma olen tänulik, et Sa tegid seda kõike siiralt ja ehedalt. Ma olen alati kartnud neid mehi, kes tahavad esimese kuuga sisse kolida, teisel kuul, et lapsed neid isaks kutsuks ja kolmandal juba sõidavad Su kasvatusmeetoditest üle. See ei ole minu teema. Ma jumaldan Sind selle eest, et Sa tegid kõike õigesti, õiges järjekorras ja ehedalt, et Sa lasid välja paista oma hirmudel ja kahtlustel, aga sellest hoolimata olid minusse piisavalt armunud, et seda kõike proovida.

Sest ma arvan, et see võttis meil mõlemal päris kaua aega, et aktsepteerida võimalust, et see polegi juhusuhe. Isegi siis, kui me kokku kolisime, me veel ju ei teadnud, mis meist saab. Mul oli nii kurb kogemus selja taga, et see vahel ikka paistis läbi, kuidas ma ei julgenud usaldada. Ma ütlesin alati, et Sa oled see mees, kellega ma tahan elu lõpuni koos olla, aga Sa tulid mu ellu liiga vara. Sest ma kartsin ju.
Ma mäletan üsna selgelt seda krõksu, mis ühel suvel käis. Mul oli väga pidune ja tore suvi, mul polnud sellist kunagi olnudki. Omamoodi me triivisime natuke lahkugi, sest ma avastasin endas nii palju uusi külgi, et mul oli endaga palju tegemist. Ma käisin siis ju esimest korda päris tööl ja lapsed oli nii suured, et ei vajanud mind enam ööpäevläbi ja… Natuke selline puurist lastud linnu tunne. Ma siis lendasin. Ja sain aru, et ma tahan olla ainult ja ainult Sinu juures. Krõks. Ma mäletan seda arusaamist, et see ongi armastus, kõik need pisiasjad, mida ma Sinu juures jumaldan ja isegi need, mida teinekord kirun. Krõks. Ma mäletan seda, kuidas mõnikord ma vaatasin Sind ja mõtlesin, et ma lähen kohe katki, sest ma armastan Sind nii väga, et see teeb haiget.

Minu jaoks ongi kõige hämmastavam, kuidas see tunne on siiani olemas. Ma olen äärmiselt püsimatu ja kergelt tüdiv inimene. Juba lapsest saati lendasin hobidest, huvidest ja trennidest läbi, vähesed jäid püsima ja sedagi ausalt öeldes võrdselt nii seltskonna kui asja enda pärast. Ka oma suhetes olin samasugune, kõik lahtus kiirelt ja peale armumise kadumist ei olnud üldse enam huvitav. 

Sinuga oli teisiti. Sinuga käisime me õiget rada pidi, õigel kiirusel. Ma sain areneda. Ma sain aru, et mida tähendab see, kui Sa tahad kellegi pärast olla parem inimene. Kui Sa pingutad mitte seepärast, et nii on õige, vaid sest Sa tõesti tahad seda. See tunne kui Sind teeb õnnelikuks teise õnn.

Ma ausalt olen üllatanud kui väga ma siiamaani Sinusse armunud olen. Ma mitte ainult ei armasta, aga ma olen ka ikka veel armunud. Ma igatsen Sind, kui ma olen eemal. Vahel tuleb mul keset päeva selline Sinu kallistuse vajadus, et tahaks mööda seina üles ronida. Ja kui ma olen kuskil võõras kohas, siis unistan alati uinudes Sinu kaisus olemisest. Sinu silitused minu tugitoolist mööda minnes saadavad mu kehasse selliseid elektrilaenguid, et ma imestan, kui ma praksumist ei kuule. Sind vaadates tuleb ikka veel mu kõhtu see magus valusööst.

Ja ma avastan ikka veel end salaja vaatamas, kuidas Sa lastega tegeled. Ei saa salata, sellel on üks väga suur võlu, miks ma Sind nii väga armastan.

Mäletad, kui me esimest korda kõik koos kuhugi läksime? See oli Tallinnasse, loomaaeda, kohe esimene suvi. Sa ei tahtnud väga, mulle tundus, aga minu pärast tegid seda sellest hoolimata. Ja meil oli nii tore. Ma mäletan, kuidas me istusime pärast ning pidasime piknikku ja ma vaatasin, kuidas Sa lastega mängid, mööda muru jooksed, neid sõidutad. See oli see pereidüll, millest ma olin alati unistanud ja see oli nii ilus. Selles võib tunduda mingi ebakõla, aga minu arust on see nii isane, kui mees lastega tegeleb. See on kuidagi ürgne. Ja mulle nii väärtuslik.

Nüüdseks oled Sa kasvanud nii isaks, et see on juba loomulik. Ja ega ma enamasti ei märkagi seda, kui hästi Sa kõigega hakkama saad. Ma juba tean, et ma võin kandideerida nädal aega kestvale koolitusele, sest Sa saad igas olukorras hakkama. Olgem ausad, teinekord pareminigi kui mina. Aga mõnikord ma siiski jälle taipan, kui eriline see on. Kui väga ma Sind armastan, et Sa tulid ja võtsid minu, võtsid mu lapsed. Et Sa võtsid meid omale. Et Sa oled nii öko, ülim taaskasutaja. Ma ju näen, kui kehvasti teinekord isadega minna võib ja ma hindan Sind üle kõige, et Sina oled parimatest parim eksemplar. Ja seda kõike vabatahtlikult, mis kasvatab Su väärtust veelgi.

Meie abielugi tuli nii meie moodi ja meie nägu. Täpselt nagu see pidi olema. Ja mul on nii uhke tunne olla Sinu abikaasa. See on eriline. Sina ei saa muidugi aru, Sa oled ju minuga abielus. Aga mina olen abielus maailma parima mehega.

Ma loodan, et Sa ikka tead, kui väga ma Sind armastan. Ma üritan Sulle seda näidata pisiasjadega, pistes Su arvuti ette iirisetahvleid, tuues Sulle poest õlut, kiites Sind sõbrannade ees taevani ja huvitudes siiralt kõikidest Su tegemistest. Peale mõne tehnikajutu, olgu. Ma lihtsalt ei ole nii tark kui Sina ja ei saa neist alati aru. Ja ma ütlen Sulle ka, et ma Sind armastan.

Peab tunnistama, et ma ei mäleta, kui ma seda esimest korda ütlesin. Aga ma tean, et ma tegin seda enne Sind. Kohe otse, julgelt ja teades, et ma seda vastu ei saa. Sest ma ju tean, kui rasked on Sinu jaoks sõnad ja kui kerged nad on minu jaoks. Ja ma tean, et ma ei taha ka Sind muuta, sest justnimelt selle pärast on Sinu sõnad alati nii olulised ja kaalukad.

Ja ma mäletan ideaalselt, kui Sina mulle esimest korda seda ütlesid. Ma arvan, et see oligi üks erilisemaid asju, mis minuga juhtunud. Sellesse ühesse lausesse mahtuski kogu meie maailm ja meie suhe. See oli võimas. “Ma armastan Sind.” Nüüd Sa ütled seda juba tihedamini, aga see erilisus on jäänud. Sa oled leidnud sõna väe.

Ma olen alati hinnanud neid inimesi, kellele ma saan natuke alt üles vaadata. Kelle kohta ma mõtlen, et temas on need omadused, need oskused, need jooned, mida ma hindan ja austan. Sa oled täpselt selline inimene. See muuseas ei tähenda alati, et ma iseendale neid omadusi tahaks, kui ma neid kelleski hindan. Meie Sinuga oleme ju väga väga erinevad ja see meid toimima panebki. Me oleme palli kaks poolt, aga me veereme koos ja alati ühes suunas. See on minu jaoks toimiva suhte võti.

Sina oled täpselt selline inimene, kelle kohta ma vahepeal mõtlen, et kuidas Sa küll päriselt olemas oled. Sa oled nii korralik. Seda nii majapidamises kui ka suhtumises. Sa oled kõige vastutustundlikum inimene, keda ma tean. Sa ei murra kunagi oma lubadusi. Sa ei keeruta. Sa ei räägi tühja juttu. Sa oled oma iseloomult nii asjalik, et see on kadestamistväärt. Terve Su suguvõsa ütleb, et Sa oled nii korralik! Sul pole ühtegi pahet.

Ja samal ajal pole Sa üldse kuiv ega igav. Üks mu lemmikasju Sinu juures on vaieldamatult Su huumorimeel. Sa suudad mu alati naerma panna, olgu see nali nilbe või kaval. Me teeme koos vahel selliseid totrusi, ise hingest naerdes, et meid pandaks kuhugi kinnisesse asutusse, kui keegi seda näeks. Ja Sa lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma seda osa Sinust armastan. Sest ma usun, et naer viib meid edasi. Ja naer liidab meid kokku.

Ja Sa oled nii tark. Asjad, mis Sind huvitavad, on Sul täpselt selged ja teada. Sa naerad end küll kogu aeg lihtsaks maapoisiks, aga seda oled Sa vaid selle sõna parimas tähenduses, oma töökuse ja ellusuhtumisega. Sa suudad mind vahepeal siiani hämmastada, kui ma jälle mingit poolt Sinust tundma saan, mida Sa kõike tead ja oskad. Ja kui põhjalikult Sa võid asju ette võtta. Ja milline tahtejõud Sul on! Ma olen kade.

Ja Sul on põnevad huvid, Sa ei ole keskmine tugitoolisportlane ega pubiõlletaja. Sa näed maailma teistmoodi ja Sa oled mulle nii palju õpetanud. Aitäh.

Ah, ma võiks Sind siin igavesti kiitma jääda. Sa oled lihtsalt nii äge ja ma ei suuda oma õnne uskuda, et Sa minu valisid. Noh, ma tean, et ma olen ka igavesti äge, aga minuga on kindlasti palju raskem. Aga ma tean, et Sulle ei meeldi mu pikki blogipostitusi lugeda, sest need on niiiii pikad. Ja ma olen päris kindel, et see siin on kõige pikem, mis ma kunagi kirjutanud olen.

Sest minu armastus Sinu vastu on ka kõige pikem. Ja laiem. Ja suurem. Ja sügavam. Ja täiuslikum. Ja jäägitum.

Aitäh Sulle, et Sa uskusid minusse piisavalt. Aitäh, et oled läbi kogu selle jama minu kõrvale jäänud, sest kahjuks tead isegi, et see pole veel läbi. Aitäh, et Sa kannatad välja minu tobedad tujud. Aitäh, et Sa oled minu jaoks alati olemas.

Aitäh, kallis Elukas, et oled minuga viis aastat olnud ja järgmise viiekümne terviseks! Armastan jäägitult!

Advertisements
Kommentaarid
  1. Anett ütles:

    Ohh kui ilus.. no lihtsalt nii ilus! Pühkisin silmanurgast paar pisaratki.

    Ma armastan ilusaid inimesi ja seda Te ka olete! Palju pikki aastaid teile 🙂

  2. M ütles:

    Ma küll ei tunne sind, aga loen mõnikord su blogi, ja te tundute mõlemad väga toredad inimesed 🙂

  3. killuke ütles:

    Nii siiras ja südamlik!
    Kõike kaunist teile edaspidiseks!

  4. s2rtsuliine ütles:

    Jutt oli armastust nii täis, et pitsitas tõesti minulgi silma märjaks. Kunagi arvasin, et selline armastus esineb vaid raamatutes, filmides või erilistel inimestel. Nüüd olen kindel, et jah, erilistel inimestel see saabki juhtuda. Inimene, kes suudab nõnda armastada ja olla armastatud, ongi eriline! Ning õnneks on meil erilisi palju!
    Õnnitlused viie aasta täitumise puhul ning loodan, et jätkate sama rada pidi vähemalt viiskümmend veel! 🙂

    • Mormelar ütles:

      Aitäh! Ma arvan, et armastus muudab täiesti tavalised inimesed eriliseks. Aga eks see ole omaette oskus see armastus ligi lasta, enda juures hoida ja sealjuures seda ka hinnata.

  5. riinatargutab ütles:

    See on niivõrd armas! Ma pole juba ammu lugenud midagi nii ilusat, mis tuleks ka südamest! Loodan, et neid aastaid tuleb teil veel rohkemgi kui 50! 😀

  6. Kristhel ütles:

    Kirjutan siia ja sulle Facebooki: te olete mulle natukene nagu ka eeskujuks 🙂 Ilusad ja head inimesid ongi! Te olete koos nii ilusad ja head kui ma ette olen kujutanud. Õnne!

  7. pisike ütles:

    Kadri, see on nii ilus! Nii ilus!
    Minule, kuigi see kiri polnud mulle. Mis see siis veel temale on!
    Nii ilus!

    Palju õnne!

  8. Kristy Tann ütles:

    Nii ilus…kui ma tööl ei oleks, siis löristaks lihtsalt nutta 🙂

  9. fjdskfj ütles:

    Ma pole siin kunagi kommenteerinud, aga see postitus on nii südamlik ja ehe. Mul on hea meel näha, et inimesed on õnnelikud.

  10. Pille ütles:

    kuigi olen täiesti võõras, pühin minagi pisaraid- lihtsalt niivõrd ilus oli see! Ja sa rääkisid täpselt nagu minu praeguseks 4 aastat kestnud suhtest, mõne üksiku erandiga ainult. 🙂

    Õnne ja päikest Teile! 🙂

    Lähengi ja ahistan nüüd veits oma meest, olengi ta veits unarusse jätnud 🙂

  11. Anna ütles:

    Ma pole ka ammu kommenteernud, kui üldse, aga see postitus oli lihtsalt nii ilus ja armas, et võttis minulgi südame hellaks. Teil on nii ilus ja eriline armastus ning te olete justkui üksteise jaoks loodud, hoidke seda! Ja palju õnne minugi poolt 5 aasta puhul ning et neid edaspidiseid tuleks üle viiekümne ikka! Te saate sellega kindlasti hakkama 🙂

  12. Una ütles:

    Väga armas! Meil on ka kodus suur ja paks armastus ning mitmest jamast vaid tugevamana välja tulnud. Palju õnne teile! 🙂

  13. yxkb ütles:

    Loen seda praegu töö juures ja peidan end ekraani taha, sest pisarad on silmis… Nii ilusti kirjutatud. Üks parimaid postitusi armastusest üldse, mis ma lugenud olen.
    Aitäh! (Aga lähen nüüd WCsse nutma südameliigutusest…)

  14. Annely ütles:

    Ausalt, ma pole midagi nii ilusat kunagi lugenud, see oli võrratu… Hetkel pühin pisaraid, sest see liigutas mind väga! Palju armastust teile, hoidke seda!

  15. kohalik ütles:

    Palju õnnelikke aastaid! 🙂 Ma tean seda tunnet-vahel imestan ise samamoodi sellae magusvalusa sööstu üle peale kõiki neid aastaid 🙂

  16. vaikivajastu ütles:

    Ma ei ole eriti emotsionaalne tüüp, aga isegi minusuguse tuima tüki võttis heldima. Nii armsalt kirjutatud. Imetlen ka Su oskust näha oma mehes pärast mitmeid aastaid vaid head, sest argielus kipuvad need teise pisikesed vead nii suureks ja häirivaks kohati muutuma, et isegi ei märka enam kui tore inimene tegelikult kõrval on ning kui väga teda armastatakse. Vale on võtta armastatut iseenesest mõistetavalt. Palju õnnelikke ja pikki aastaid teile!

    • mormelar ütles:

      Aitäh! Kusjuures ma kunagi arvasin, et see võtab palju tööd, see pisiasjade märkamine, aga tuleb välja, et õige inimese kõrval on see mulle imelihtne.

  17. Mer. ütles:

    See kirjutatu on tõeline meistriteos! Tunnen enda samasuguseid tundeid oma elukaaslase vastu siit mitmel korral ära aga ise ei oskaks ealeski nii ilusalt seda kirja panna. Meil siin hakkab vaikselt seitsmes aasta täis tiksuma ja tahaks nüüd ka ennast kokku võtta ja kõik oma tunded kirja panna. Andsid selleks inspiratsiooni ja tahet kõvasti juurde, seega aitäh Sulle. Ja teile, ilusad inimesed, lõputut õnne ja igavest armastust! (:

  18. Tiina ütles:

    Meeletult südamlik kirjutis. Õnne ja armastust järgmiseks 50 aastaks siis;)

  19. SK ütles:

    Ah, seda võib pidada lausa Elu kirjaks!
    Mõtlesin siin korraks, kui öeldakse, et Mehe armastus käib kõhu kaudu, kas oleks siis näiteks poliitiliselt korrektne öelda, et Naise armastus käib läbi laste.

    Väga ilus ja uskumatu igal juhul!
    Et teil seda muinasjuttu ikka jaguks. Õnne ka!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s