Hommik

Posted: aprill 18, 2016 in Uncategorized

Enne kuhugi teise linna koolitusele minekut olen ma enamasti üks närvipundar. Olen inimene, kes kõik asjad alati viimasele hetkele jätab ja nii on üsna tavaliseks saanud, et kui esmaspäeval on Tallinnas või Tartus üritus, ei maksa pühapäeval minust midagi loota.

Pakin asju, teen viimase hetke koolitöid ja kui veel juhtub olema minu enda korraldatud üritus, siis paanitsen ja üritan asju kokku jooksma sundida, jättes endast maha kohutava segaduse.

Eile läks kuidagi väga rahulikult. Kuigi olin oma esitluse viimistlemise jälle viimasele hetkele jätnud, sain enda jaoks täiesti meelepärasel ajal valmis. Pakkisin asjad, käisin pesus, printisin bussipileti.

Ja hommikud, uh, need hommikud on tavaliselt debiilselt kiired. Naudin hommikuid, kui pean minema nii vara, et keegi teine veel ei ärka, kuigi ka siis on tulemus tavaliselt üks – jooksen kodust kolm minutit peale seda kõige-viimast-lahkumisaega ja jõuan hingeldades bussile.

Täna läks ka see erakordselt rahulikult. Teadsin, et mul on raske kott ja väljusin kodust viis minutit enne õiget aega (te ei kujuta ette, kui haruldane see minu puhul on).

Jalutan toredasti bussipeatuse poole, jõuan veel mõelda, kui enneolematult kergelt täna kõik kulgeb, kui järsku jõuab mulle kohale, et ma lähen täiesti vale bussi peale. Ma lähen selle bussi peale, mis jõuab Bussijaama alles siis, kui Tartu buss on läinud. Ja rohkem busse minu peatusest muidugi ei käi.

Vot siis on Panic Monster aktiveerunud. Helistan taksosse, seejärel töökaaslasele, et see kuidagi Tartu bussi kinni hoiaks (eksole). Bussi väljumiseni on 15 minutit. Taksofirma helistab mulle tagasi ja täpsustab asukohta – appi, nad polegi veel autot välja saatnud! Aega on 10 minutit. Ma ei tea, kas naerda või nutta. Takso jõuab, kui aega on umbes 7 minutit.

„Bussijaama, palun.“

„Kiire, jah?“

„Jah, buss väljub kolmveerandist.“

„No siis on aega ju küll. Tartusse?“

„Jah.“

„Studeerima, jah? No ära muretse, jääd natuke loengusse hiljaks.“

„Oleks siis vaid. Ise loengut pidama. Olen päeva esimene esineja ja kogu ürituse korraldaja.“

„Oi, siis on tõesti kiire.“

Takso jõuab Bussijaama kaks minutit enne väljumisaega ja tõmbab end pidulikult otse bussi nina ette. Bussijuht naerab vildakalt meile taksosse ja mina astun reisijate huvitunud ilmete saatel bussi.

Eesriie langeb.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s