Kuidas mul ühel päeval natuke parem hakkas

Posted: november 16, 2016 in Uncategorized

Ühel päeval mõtlesin ma, et peaks minema arsti juurde. Ma pole eriti arsti juures käija tüüp. Iga paari aasta tagant üks tervisetõend, naistearst, aga viimati enda pärast perearsti juures? Melian oli siis vist beebi. Ei mäleta.

Ma mõtlesin seda seepärast, et mul tuli peotäitega juukseid peast ära. See ehmatas mind – igat inimest vist ehmataks. Hakkasin siis mõtlema, et mis ma sellele arstile räägin ja avastasin endalegi üllatuseks, et nii kaua kui ma mäletan, olen end üsna kehvasti tundnud. Ma magasin väga palju, 10-12 tundi ööpäevas, aga sellest polnud mingit kasu. Ma olin kogu aeg väsinud, pahur, mu enesetunne oli kehv. Avastasin ühtäkki, et mu riided ei mahu mulle enam selga ja peeglist vaatab vastu mingi veidi teise näoga inimene. Elukas ütles mulle ükspäev kurvalt: “Sind pole kunagi kodus ja kui oled, siis ainult magad.”

See kõik oli nii tasakesti mu ellu hiilinud, et ma ei saanud arugi. Ja ühel päeval läksin ma siis arsti juurde. Ja andsin hästi palju verd ja teisi proove. Ootasin nädalakese, nagu ikka kombeks ja helistasin arstile. Sain teada, et justkui oleks hästi, aga minna võiks endokrinoloogi juurde.

Nii ma siis läksin. Ootasin seda aega muidugi kolm kuud. Vahepeal läks elu samamoodi edasi. Natuke tundus meil kõigil kergem olevat, sest hakkas kohale jõudma see, et ma olen haige, mul on midagi viga, ma polegi lihtsalt kehv inimene, vaid midagi on viltu.

Ühel päeval sain ma siis endokrinoloogi juurde. Ta selgitas mulle, et mul on autoimmuunne haigus, mu antikehade arv kilpnäärmes on liiga suur, see on asi, mis võib muutuda ohtlikuks, kuid see ei põhjusta mu praeguseid kaebusi. Ta oli väga hea arst, selgitas põhjalikult ja küsis palju küsimusi, ma tundsin, et ma olen oluline ja et minu terveks saamine on oluline. Ta andis mulle igavese posu pabereid ja assistent pani mulle kirja igavese posu arstiaegu – ma tegin kaela ultraheli ja kõhu ultraheli ja südamekoormustesti ja andsin kõikvõimalike kehavedelike proove. Minult võeti üheksa ampulli verd! Planeerisin sama päev veel doonoriks minna, aga verd võtnud naised naersid, et ei, ära täna küll mine.

Ühel päeval olid kõik need testid tehtud ja mina arstikabinetis tagasi. Ja siis purustas arst kõik mu senised elupõhimõtted. Mina, kes ma kunagi ei olnud toidulisandidest midagi arvanud, raiusin nagu rauda, et korraliku toitumise juures pole midagi vaja, mina, kes ma alati uskusin, et meie, Põhjamaade inimesed, oleme kohastunud väiksema D-vitamiinikogusega. Mina sain diagnoosiks tõsise D-vitamiini ja foolhappe puuduse. Ega seda ei teagi, kas mu keha lihtsalt ei taha neid aineid omistada või mis, aga nii ta läks, et tablette ma nüüd neelan. Kahe suupoolega.

Ja mina, kes ma alati hindasin klaasikest head veini sõbrannadega ja mõnusat rieslingut soojal suveööl ja tumedat vahutavat õlut sõpradega pubis. Mina sain diagnoosiks armistunud maksa ja kaasa karmi alkoholikeelu. Mina!

Mina, kes ma ei hoolinud toidulisanditest ja hoolisin alkoholist, sain lopsu vastu pead ja uue elustiili.

Ja ühel päeval ma tundsin end paremini. See hiilis kuidagi sama tasakesti ligi, aga palju kiiremini. Ühel päeval ma sain aru, et ma ei tunnegi end nii halvasti, et mul on jõudu, energiat, tahtmist midagi teha. Et ma ei unista ainult magamisest. Et ma magan üheksa tundi ja ärkan õnnelikuna.

Alles siis ma sain aru, kui halvasti ma olin end kõik see aeg tundnud. Kui tühi kõik tundus, sest kõik oli nii raske, nii tüütu, ma tahtsin ju ainult magada ja veel natuke magada ja. Alles siis ma sain aru, kui raske see oli olnud mu perekonna jaoks. Alles siis ma sain aru, kuidas ma ei oskanud oma keha kuulata, sest ma arvasin, et see ongi normaalne, sest ma enam ei mäletanud, mis tunne see on, kui Sa tunned end hästi. Ma tõesti lihtsalt ei mäletanud.

Ühel päeval mul hakkas natuke parem.

Advertisements
Kommentaarid
  1. K. ütles:

    Hea, et sa diagnoosi lõpuks said.

    Ma tundsin ka sel suvel end väga kehvasti. Koguaeg olin nii väsinud, närviline, lõpuks jäid päevad peaaegu 70 päevaks ära, mis minu puhul ülimalt ebatavaline. Lasin ka vereproove teha ja tuli ka D-vitamiini puudus välja, tsükli häire peale kirjutas naistearst rohtu ja 2 kuud hiljem tunnen ma end juba inimesena.

  2. Eliise ütles:

    Mis koguse D-vitamiini arst sulle määras, kui küsida tohib?

    Sõbranna käis kord verd andmas kohe peale soojamaareisi. Analüüside tulemusi kommenteerides oli arst lausa imestunud, et eestlane ja D-vitamiini tase normis!

  3. Leevi ütles:

    Kas Jõgiste või on Pärnus veel häid endokrinolooge?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s